Indrek Tarandi tüng Savisaarele - kirjutan Ivo Parbusest raamatu!

Indrek Tarand saatis Tallinna linnavalitsuse üldmeilile kirja, kus ta selgitas, et kuna Inno ja Irja Tähismaa said Tallinnalt 200 000 krooni toetust raamatu kirjutamiseks Vladimir Panovist, siis soovib tema kirjutada raamatu teisest pühamehest, Ivo Parbusest. Tarand palus talle raamatu kirjutamiseks üle kanda 200 000 tuhat krooni.

Linnavalitsusest saabus talle järgmise sisuga vastus:

Lugupeetud Indrek Tarand!

Linnapea võttis huviga teadmiseks teie soovi kirjutada raamat Ivo Parbusest. Tema nimetamine pühameheks teie poolt on ehk väike liialdus, aga loomulikult on teil õigus oma arvamusele.

Raha eraldamisest seoses teie kirjatööga on võimalik rääkida alles pärast käsikirja valmimist ja linnavalitsusele üle andmist. Ka Inno ja Irja Tähismaa saavad esimese osa neile ettenähtud toetusest alles pärast käsikirja valmimist ning teise osa pärast raamatu ilmumist.

Tallinna linnavalitsuse juures töötab juba kaua aega Tallinna Raamatu Kolleegium ning me anname teie ettepaneku neile hea meelega edasi.

Parimate soovidega,

Oksana Voronkova

Linnapea abi

Täna Priit Hõbemägi, Rein Kilk, Ainar Ruussaar

Laupäeval räägime töölepingu seaduse saatusest, Keskerakonna liikumisest valimisvõidu suunas, ametnike huvitavast elust - töö ajal loodud seaduste seletamisega saab teenida mõnusat lisatasu ning seda on harrastatud juba aastaid; Lennart Mere 80 sünniaastapäevale pühendatud konverentsist, ettepanekust kaotada maamaks, kingamängust vene portaalis, Tallinna kohale tõusnud klaasristist ja paljust muust. Ootame teie kommentaare!

Stuudios Ainar Ruusaar, Rein Kilk ja Heldur Meerits

Räägime venivatest või venima jäänud asjadest nagu haldusreform, euro tulek, ettevõtete eksporditoetus, valimisreform. Suurepärased algatused on kas toored, ebarealistlikud, poliitikutele ebahuvitavad või lihtsalt erimeelsusi tekitavad. Elanike leige, et mitte öelda vähene huvi valimisreformi idee vastu (Factum & Ariko märtsikuine uuring) näitab seda, et vaatamata kahtede valimiste aastale on side erakondade ja poliitilise eliidi ning otsustajate ehk siis rahva vahel ära lõigatud. Veel räägime kultuuriinimeste kirjanike suu läbi tehtud appikarjest. Muidugi on Kulka rahastamine saanud tõsise tagasilöögi ja selle kaudu ka kõik kultuuriinimesed, aga samas on tekkinud veel üks vastandumine, mille retoorikas kasutatakse sõnu "proletariaadi diktatuur" ja "lumpen". Lisaks on juhtunud muudki põnevat - ilmselt tulevad vääramatu jõuna ühemandaadiline Tallinn, karmistuv korrakaitseseadus ja saadikupuutumatusest vilma jäänud rahvaliitlastest riigikogu liikmed.

Miks on Evelin Ilvese "Kleididirektiiv" jätkuvalt kuum teema?

Keskpäevatunni blogi lugeja kirjutas eelmisel postituse alla kommentaari, soovitusega lõpetada presidendi ja tema abikaasa vastuvõtu käsitlemine ajakirjanduses ja tegelda olulisemate teemadega.
Kuid avanud tänase Postimehe, leidsin arvamusküljel pooleteise lehekülje pikkuse loo "Pingviinide paraadi allakäik" Ingrid Tähismaa sulest, pühendatud samale teemal. Täna, reede õhtul on "Kleididirektiivile" pühendatud ka Aarne Rannamäe saade "Vabariigi Kodanikud" ETVs, kuhu on külaliseks kutsutud näiteks Barbi Pilvre.
See ei ole enam "klikiahne meedia" tühipaugutamine, Rannamäe on karm ja kuri kommentaator ja Eesti suurima päevalehe arvamusküljed ei ole nurgatagune koht. Ka esmaspäevane poliitiline teleparoodia "Pehmed ja Karvased" (stsenarist Toomas Kall) hammustas presidendipaari tavatult mürgiselt, kujutades iluuiske teritava Evelini ja ajalehte lugeva Toomase labast peretüli.
Mingil raskesti seletataval põhjusel on vastuvõtu teema kõnetanud väga paljusid inimesi. Tundub, et presidendi abikaasa on oma artikli avaldamisega puudutanud mingit sügavamat hoovust, tumedat maa-alust jõge, mille olemasolust ehk paljud isegi teadlikud ei ole või ei taha seda endale tunnistada.
Kas see on pettumus presidendi abikaasa tühisena tunduva kehakultuse pärast või hoopis pettumus, et president Toomas Hendrik Ilves ei olegi Lennart Meri reinkarnatsioon, mida paljud paistsid lootvat?
Loomingulise intelligentsi rahulolematusest presidendiga räägitakse omavahelistes vestlustes juba mõnda aega ja valjul häälel. On aja küsimus, millal see jõuab paberile. "Kleididirektiiv" võib seda protsessi tahtmatult kiirendada, kuna määrib nõudlikumat sorti avalikkuse silmis Kadrioru mainet.

Kes kontrollib presidendi vastuvõtu nimekirja?

Presidendi vastuvõtu korraldamine iseseisvuspäeval toimub presidendi kantselei ja välisministeeriumi koostöös. Kuna iseseisvuspäeva vastuvõtt on korraldatud presidendi (ja tema abikaasa) poolt oma külalistele, siis loomulikult kutsub president ise oma külalised.
Külaliste hulgas on tavaliselt poliitikuid, saadikuid, riigiametnikke, diplomaate, majandustegelasi, ühiskonnategelasi jt silmapaistvaid isikuid. Mingit kohustust kedagi tingimata kutsuda ei ole, kuigi protokoll näeb ette, mis on hea toon. Näiteks ei pea kutsuma kõiki Riigikogu saadikuid, kuigi ka seda võib teha. Kutsutakse tavaliselt koos abikaasaga.
(Varem, nt president Meri ajal oli selline kord, et heeroldi poolt teatatud kutsutu kaaslane sai olla vaid abikaasa või lähisugulane. Kui tegu ei olnud abikaasaga, siis heerold ei teatanud "elukaaslast", vaid sellisel juhul teatas kaaslase ees-ja perekonnanime, mõnel puhul ka elukutse.)
Oma külalised saab kutsuda ka presidendi proua, ja need nimed on nimekirjas eraldi kirjas, tavaliselt on seal vähem kui 10 inimest.
Kutsete väljasaatmise ja nimekirja kontrollimise korraldab välisministeeriumi protokolliosakond. Protokolliosakonna ülem on tavaliselt ka külaliste vastuvõtu peakorraldaja ja läheb viimasena külaliste rivis presidendipaari kätt suruma.
Välisministeeriumil mingit vetoõigust nimekirja üle ei ole. Nimekiri on kutsutute tegevusalade järgi koostatud ja varakult valmis, viimasel hetkel võib sinna veel kututuid lisanduda, kui presidendipaar seda soovib.

Hõbemägi: vastuvõtu allakäik algas Urmas Reinsalu ja Carmen Kassiga

DELFI kirjutab: Priit Hõbemägi ütles saates "Keskpäevatund", et presidendi vastuvõtu allakäik sai alguse sellest, kui Urmas Reinsalu tuli sinna poliitilise promo eesmärgil koos modell Carmen Kassiga.

"See oli see päev, kui kõrge ja oluline poliitik näitas otseselt - ma võin sinna tulla ükskõik kellega ja mind ei huvita," selgitas Hõbemägi Kuku raadio saates.

"President Meri ajal oli seal kord majas ja sellist asja, et keegi läheb sinna ei-tea-kellega ja tungib presidendi ette, asub tema prouaga vestlema ja kätlema, sellist asja ei olnud," lisas Hõbemägi.

"Keskpäevatund": töötus liidab eestlased-venelased

DELFI kirjutab: saates „Keskpäevatund“ ennustas BNSi peatoimetaja Ainar Ruussaar, et töötuse järsk kasv silub Eestis rahvustevahelisi pingeid.
"Kui läheb täide oktoobriks ennustatu, et siis on eestis 100 000 töötut, siis kaovad rahvustevahelised pinged tagaplaanile,“ ütles Ruussaar Kuku raadio saates.
„Lätis on see juba juhtunud. Tõsi, seal on ühiselt koondutud kõige vastu, selle vastu, mis tuleb ülevalt poolt,“ lisas ta.
Aga ka Eestis muutuvad Ruussaare arvates tööpuudus ja palga langus olulisemaks pronkssõdurist ja vanekeelsete koolide teemast.

Täna saates: Priit Hõbemägi, Rein Kilk, Ainar Ruussaar

Saate teemad in spe:
Ilmus inimarengu aruanne - kas nüüd on kõik selge?
Presidendi abikaasa avaldas Postimehes mahuka artikli iseseisvuspäeva vastu võtu teemal - Kas kinnine või lahtine dekoltee... vabandage, vastuvõtt?
Lõputu jauramine Tallinna linnaosade teemal jätkub - kes jääb peale: Savisaar või Reinsalu, Toompea või all-linn?
Reformierakond peibutab tallinlasi maamaksust vabastamisega, lubades kaotada maamaksu elamumaalt. Mida see tähendab - kas kinnisvara maksu kehtestamist riiklikul tasandil?
Vene saadik Uspenski väitis ajalehes, et venekeelseid õpetajaid ahistatakse varjatult keeleinspektsiooni kaudu. Talle vastu astunud noormees Sergei Metlev sattus ise tagakiusamise ohvriks.
Need on vaid mõned neist paljudest teemadest, millest saates juttu tuleb.
Ootame teie kommentaare!

Keskpäevatunni jälgedes: Miks Riigikogule mõned põhiseaduse sätted kehtivad, aga teised mitte?

DELFI kirjutab meie saatele tuginedes: „Mis toimub? Ma lähen närvi sellise asja peale,” kõlas täna raadios muidu nii rahumeelse Priit Hõbemäe kommentaar.
Kuku „Keskpäevatunni” lõpus tsiteeris saatejuht Priit Hõbemägi Enn Soosaare artiklit, kus viimane lahkab Eesti riigi põhiseadust selle keelelisest aspektist lähtuvalt.

Hõbemäe sõnul kirjutas Soosaar seal riigikohtu lahendist, mis keelas riigikogul põhiseaduse järgi oma palkade külmutamise.

„Kohtuotsuses lähtuti selgelt grammatilis-keelelisest vormist,” selgitas Hõbemägi ning kirjeldas, kuidas Soosaar oli oma artiklis lahanud erinevaid põhiseaduse paragrahve just sellest samast keelelisest aspektist lähtuvalt.

„Meie põhiseaduses on palju halvasti sõnastatud punkte, kuna see võeti vastu kiirustades. Seal on umbes kuus-seitse punkti, kus põhiseadust ei täideta,” rääkis Hõbemägi.

„Kõige kiuslikum neist on see: paragrahvis 63 seisab selgelt, et riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Mis olukord meil siis nüüd on? Riigikohus ühes kohas otsustab, et ei tohi nihkuda kõrvale sellest, mis on kirjas ja teises kohas võib? Ma lähen närvi selle peale. Mis siis toimub? Ühe lause järgi peab käima ja teise järgi ei pea,” oli Hõbemägi tõeliselt nördinud.

Keskpäevatunni jälgedes: president Ilves ehmatas inimesi

DELFI kirjutab meie Keskpäevatunni saate põhjal: „Möödunud nädal oleks paljudele inimestele äärepealt kreepsu toonud,” rääkis Kuku raadios saates "Keskpäevatund" Priit Hõbemägi, vihjates presidendi teleesinemisele, kus ta kuulutas välja europarlamendi valimised.
Saatekülalised arutasid, et selline vahetult enne "Aktuaalset kaamerat" välja kuulutatud presidendi teleesinemine ehmatas paljusid ning kardeti isegi Eesti krooni devalveerimist.

Tegelikult otsustas Ilves sellisel dramaatilisel moel välja kuulutada vaid europarlamendi valimised.

Ruussaar nõustus, et Kadrioru poolt oli see veidi šokimaiguline kommunikatsioon, sest sõnumit peale selle, et ”kuulutan välja europarlamendi valimised ja armas rahvas, nähke läbi poliitikute kavalused, millega nad teid europarlamendi valimistel püüda võivad ” seal ei olnud.

Valige erakondade, mitte inimeste vahel

Presidendi kõnes oli saatekülaliste jaoks tähenduslikum üks lause: need, kes kandideerivad vaid häälte püüdmiseks, petavad rahvast.

„See oli ilmne vihje Savisaarele, me kõik saame sellest aru,” sõnas Rein Kilk.

Lauset analüüsides jõuti järeldusele, et president soovitas valida erakondade, mitte inimeste vahel.

"Millised reaalsed võimalused on valijal mõjutada seda, kes valituks saab," küsis Hõbemägi, selgitades, et suletud nimekirjade tõttu mitte mingisugust võimalust. "Hääled koguvnevad sellele, kes on kõige ees."

Valimised kui telemäng

Rein Kilk mainis, et seekordsed europarlamendi valimised toimuvad loosungi all „kes tahab saada miljonäriks”.

Saates osalejad leidsid, et tegu on suurepärase ideega, europarlamendi valimised võiksidki olla telesaate „Kes tahab saada miljonäriks” vormis, kus osaleks paarkümmend poliitikut.

"Selle saate formaadi võiks teha nii, et see toetaks kodanikualgatust ja osalusdemokraatiat,” pakkus Ruusaar. „Ehk siis nii, et kõik inimesed pakuvad välja miljon küsimust, millest selekteeritakse välja kõige paremad küsimused, millele siis europarlamendi saadikud vastama peavad.”

Keskpäevatunni jälgedes: Mustika keskuse põleng oli sajandi äritehing

DELFI kirjutab Keskpäevatunni saate kohta: Mustika keskuse põleng oli tegelikult sajandi äritehing, leidis Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi tänases Kuku raadio saates „Keskpäevatund”.
„Mitmed kaupmehed tegid parima äritehingu, kui nad oleksid unistadagi võinud,” rääkis Hõbemägi raadios.

„Kogu nende kaup müüdi nelja tunniga maha soetushinnaga. Sama lugu oli sisustusega ka, mis oli juba amortiseerinud – see müüdi maha nelja tunniga soetushinna eest,” selgitas Hõbemägi. Tema sõnul jäid hätta need, kes ei põlenud, aga need, kes põlesid, tegid sajandi tehingu.

Hõbemäele sekundeeris Ainar Ruusaar, kes märkis, et põhiliselt põlesid mööbel ja elektroonika, see on kaup, mida kriisiajal eriti ei osteta.

Täna Priit Hõbemägi, Rein Kilk, Ainar Ruussaar

Teemad, millest laupäeval räägime:
Miks Indrek Neivelt lahkus Arengufondi eesotsast?
Kas Riigikohtu otsus Riigikogu palgalangetamise kohta oli erapoolik?
Kas „Minu Eesti” projekti mõttetalgud võivad tekitada riigis kaksikvõimu?
Miks Mustika keskuse põleng oli kaupmeestele hea?
Mitu korda võib ühte Patarei vanglat müüki panna?
Kohus rahuldas pankade kaebuse tarbijakaitse vastu, kes nõudis laenumaksete kommertskursiga konverteerimise lõpetamist. Mis saab edasi?
Miks president tegi eurovalimiste kohta erakorralise teadaande? Asi pole ju eriline...
Mis seis on Tallinna linnaosadega pärast presidendi otsust mitte välja kuulutada seda puudutavat seaduseparandust?
Ja küllap käsitleme ka mitmeid muid teemasid. Pange oma ettepanekud blogisse kirja! Kohtumiseni!