Jaaninädala esimese poole läbiv teema ajakirjanduses oli - üllatus-üllatus - Kunstiakadeemia peahoone, õigemini selle puudumine. Puudumine on tihti isegi kõnekam kui olemine. Sel teemal avaldas pikema kirjutise rektor Signe Kivi, Ants Juske Eesti Ekspressis kirjutas Signe Kivist persooniloo ja Mikk Salu Postimehes avaldas valusa kolumni, kus kirjeldas uute esindushoonete ehitamisel rakendatavat väljapressimistaktikat, mille ta sidus ka Signe Kiviga. Mis siis saab keset Tallinna laiutavast tühjast ehitusplatsist?
Samal ajal Tartus: arutavad EBS ja Tartu Ülikool ühinemist. Segadust kui palju, sest mõlemad pooled ütlevad, et Jaak Aaviksoo tasuta kõrghariduse kavas on palju segast, õieti seda veel polegi. Rektor Alar Karise üleskutse TÜ ja Eesti Maaülikooli ühendamise kohta, tõi aga kaasa vastulöögi Maaülikooli rektorilt.
Möödunud laupäeval esitas Indrek Tarand oma teesid Keskerakonna volikogus. Kuu aja jooksul tegelevad Tarand ja Keskerakonna juhatus kahepoolse kokkuleppe kallal, mis sõnastab poolte seisukohad Eesti ees seisvate ülesannnete osas.Mihhail Lotman sõnastas leppes osalejate positsioonid nii: kuulike ja kunstnik.
EL Ülemkogu esitas Eestile oma soovitused. Mis edasi?
President Ilves pidas Tartus kaitseväe paraadil kõne, milles meenutas nii Hermann Simmi kui Edgasr Savisaare rahaküsimust Venemaalt. Kas president läheneb rahvale?
Korruptsioonivastase seaduse muudatused pidid vähendama ametnike arvu, kes peavad esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. Siseministeerium ja justiitsministeerium peavad nüüd leidma ühise keele.
Sama seaduse alusel avalikustati andmed riigikogu saadikute ja kohalike omavalitsutegelaste laenude kohta. Kõik paistab olevat normis, aga mis mõte nende numbrite väljatoomisel õieti on? Mida annab teadmine, et poliitik X on võtnud pangalt Y kodu ehitamisel laenu, mida ta korrektselt tagasi maksab?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
21 kommentaari:
Eesti Kunstiakadeemia vastu pole midagi.EKA juhtkond on ise uue hoone planeerimisel üle pingutatud ning nüüd soovitakse see mure riigi kaela veeretada.
Riigi institutsioonid ja suurkoolid ei tohiks taanduda kesklinnast. Keskkond PEAB olema mitmkesine. Linnas peaksid liikuma ikka ka kohalikud! Teine asi on see, kuidas jälle käituti. Ja milline see uus maja ikkagi tuleb?
Atonenil täiesti õigus, nii majandus- kui juuraharidust ei peaks riik üldse rahastama, oma raha eest õppijaid oleks süle ja seljaga.
p.s. palju TÜ maksab EBS-i eest?
Jah, avalik konsultatsioon saab kohe läbi ja tasuta kõrghariduse kava saab valmis peatselt. Oluline on õppetoetuste, kellele on sotsiaal-majanduslikult vaja, süsteemi rakendamine (väiksema tudengite arvu tõttu peaks see olema ju võimalik).
Riiklik koolitustellimus - riik ei ole sadasid hispaania filolooge tellinud, need on ülikoolide valikud. Riigi prioriteetide osas on täppisteadused jne ammu eelistatud ja tööandjatega koostöös tehtud. Kutsehariduse reforme ja tulemusi on tööandjad tunnustanud juba ammu (Luman jt(
Priit, Meelis, tehtmata ebekomptentset psühhoanalpüüsi tega, on Aaviksoo teme tegude järgi otsustades oma isikuomadustelt tank, kellele meeldib keskmängijana pall korvi suruda ja vastasele küünarnukki anda. sõltumata nüüd selle tegevuse läbimõeldud mõttekusest. sellisene igale võimul olevale valitsusele kasulik. nii rektorina, kui ministrina. vägisi tundub, et teda liigutatakse malalaual täitsa planeeritult. :-S
Tarmo Kriis on nüüd kõrghariduse riikliku koolitustellimuse komisjoni esimees!
Aga selline tasuta haridus, kus riiklik tellimus, on meil kestvalt olemas olnud. Kampaania "Tasuta haridus" on seega avalik valetamine-eksitamine, kui ei olda valmis kõigile seda kindlustama.
Signe Kivi on olnud "väga hea" projektijuht reformierakonna projektis, saada EKA kesklinna krunt kätte. Kuna Signe Kivi on reformierakonna liige(ei ole lihtliige), siis teab ta kindlasti kas on raha või mitte. Praegune silmade pööritamine tema poolt on oma projetijuhi osa lõpuni mängimine.
Üliõpilaste puudujääki võika lahendada nende impordiga: nad integreeruvad paremini kui tööjõud, õpivad keele kiiremini, sisenevad tööjõuturule 3-5 aastaga!
Kristjan Jaagu stipendiumid välismaale õppima suunduvatele doktorantidele töötavad just sel printsiibil - õpingud makstakse kinni eeldusel, et pärast töötad Eestis riigi teenistuses(kui erialast tööd leidub).
Vabalt võiks selline asi rakenduda ka teatud riigile kriitilistes ja kuluka õppimisega ametites (arstide väljaõpe on ju väga kulukas).
Õige mõte.Miks peab eesti maksumaksja Soomele arste tootma?
USAs on mõned riigi stipendiumjid küll nii. Kui võtad raha vastu, siis oled ka valmis teatud töökohtadele asuma. Näiteks, kooliõpetajad kaugematesse piikondadesse. USA sõjaväes kehtib olukord et kui kaitsevägi sind koolitab, siis oled nõus veel teatud aastat kaitsevägedes edasi teenima.
olete väga nirult ette valmistunud, sõbrad. Kass olete kuulnud Suurbritannia kõrgharidusest? Lõpetad kõrgkooli ja teatud palgataseme saavutamisel (kas oli nt 24 tuh.krooni???) hakkad õppekulusid kinni maksma. See käib bakalaureuse kohta. Magistri pead algusest peale ise kinni maksma.
Kõige vähem käsitletud aspekt on vabamehe tõotus ning Keskerakonna otsus "Keskerakonna volikogu otsustas anda erakonna juhatusele volitused töötada kuu aja
jooksul välja ja kahepoolselt allkirjastada Eesti Keskerakonna ja presidendikandidaat
Indrek Tarandi vaheline ühisdeklaratsioon, mis sõnastab poolte seisukohad Eesti ees seisvatele väljakutsetel". Seega, mis on selle mehe vabandus pärast sellist kokkulepet?
Eestis võik lõpetada kõrghariduse üleväärtustamise. Nt. IT- valdkond, ma arvan, et enamus IT-inimesi vajavaid ettevõtteid oleksid rahul 1-aastase IT-koolituse läbinud töötajatega kes areneksid hiljem koos ettevõttega ning saaksid vajaliku täiendkoolituse ka sealt. Töötukassa võiks ju koolitada seda suurt protsenti noortest kes on töötud.
Rein Kilgi ettepanek riigist lahkumisel haridus kinni maksta on väga tervitatav ettepanek.
Siis selguks ka, kas välismaine palk on nii kõrge, et saaks seal tõõtada ja haridust kinni makta.
Võib-olla on siis tasuvam jätkata Eestis. Pean silmas eelkõige arste, kelle koolitus on üks kallimaid.
Lugupidamisega pension arst
Meelisele: erakondade kokkulepe ENNE parlamendi vm avalikku debatti ei ole hea demokraatia näide. Närviline õigustamine, et "enne oli kõik parem" ei ole kuidagimoodi väärikas.
Priiduel: tänud - Muti remark ongi peamine põhjendus, miks on paslik kaaluda kasvõi iseenda ohverdamise hinnaga "rahva meelsuse" peegeldust valitsejatele
ainult hull mõtleb veel kaasa poliitperverssustele ja mängudele...mõttetu tegevus,sest niikuinii tehakse-mis ainult neile pähe tuleb...
Sa taevas küll, Adonen rebib või särgi lõhki, et reformi eest võidelda. Äkki tasakaalustaks ka keegi seda hüsteeriat?
Mis te rabelete?
Milline võimalus oleks Tarandil veel oma kandidatuuri esitada?
Miks arvab Adonen, et see osa inimestest , kes valis Irl ja Refi, automaatselt ka Ilvest toetavad?
Et meil sihuke valimisseadus on, ei tähenda sugugi, et see rahvale meeldib ja demokraatlik on.
Häbiväärne, et reformi esindajal Atonenil lastakse propagandat teha, siis peaks keskerakondlase ka saatesse kutsuma.
Atonen peaks teadama, et juhatuse koosolekud on avalikud, kus iga partei lihtliige võib osaleda, tagatuba on 'kinnine', ei maksa pada ajada.
Hea on see, et Tarand on reformi 'tagatuba' tõeliselt ärritanud, tubli Indrek.
IT-hariduse asjas - Eesti ei vaja mitte neid tegelasi, kes oskaksid kodulehe valmis teha ja arvutikasti pealt tolmu pühkida, vaid kedagi, kes midagi luua ja arendada suudaks, sealjuures mõistust tarvitades. Nii et 1 aasta kutsekat pole kohe üldse mitte normaalne mõte, vastupidi - tõeliselt vingete projektide puhul on doktorikraad absoluutne "must".
Kas keegi on meenutanud ka neid "vikileiksi" paljastusi, milles president meie riigist mitte just kõige sobivamalt räägib?
Miks selle koha pealt silm kinni pigistatakse, aga niikui Savisaar jutuks tuleb... Juba isegi Simmiga hakatakse võrdlema omaaegset Rahvarinde loojat... Tule taevas appi :)
Postita kommentaar