Finantsinspektsioon: Eesti riik ei tohi segada kapitalismi põhimõtet "osta odavalt, müü kallilt"!

Eesti Panga tiiva all tegutsev Finantsinspektsioon vastas ülbe kirjaga Maksumaksjate Liidu pöördumisele, soovitades mitte segada "osta odavalt, müü kallilt" põhimõtte elluviimist Eesti Vabariigi võimude poolt.
Maksumaksjate Liit tõstatas küsimuse eluasemelaenude tagasimaksmisel toimuvast ebaõiglasest "sundvaluutavahetusest". Nimelt konverteerivad suurpangad eluasemelaene laenumaksete tegemisel eurosse ja tagasi mitte Eesti Panga kursi, vaid iseenda poolt kehtestatud kõrgema kommertskursi alusel, teenides aastas niimoodi kõikide klientide pealt mitukümmend miljonit krooni. Mõned pangad ei ole seda kõrgemat kurssi klientidele üldse tutvustanud, mõned teinud seda nii, et kliendil on sellest raske aru saada.
Maksumaksjate Liit pöördu pangaklientide huvide kaitsmiseks Finantsinspektsiooni poole, mis ei soovinud pangaklientide huvides lillegi liigutada. Vastupidi, Finantsinspektsioon asus pankade huvide kaitsele, vastates oma kirjas: "Arvame, et seaduseandja, täitevvõimu ja ka kohtuvõimu ülesandeks ning tegevuse juhtmõtteks praeguses ühiskondlikus formatsioonis ei ole ega saa olla kapitalismi iseloomustava maksiimi "osta odavalt, müü kallilt" põrmustamine."
Finantsinspektsiooni 2009. aasta eelarve on 71 miljonit krooni 64 töötaja kohta. Tarbijakaitseameti eelarve on samal ajal 17 miljonit krooni 61 töötaja kohta.

Täna saates Priit Hõbemägi, Rein Kilk ja Ainar Ruussaar

Räägime sellest, et:
Kapo vahistas Elmar Sepa
Simmi värbajal oli Eesti elamisluba
Eesti Pank ja Rootsi pank sõlmisid miljardipakti
Eelmise saate jälgedes - täpsustame, kuidas ministeeriumid lubatud 7% kulupiiri ületasid
Mida Riigikogu poolt seadustatud Tallinna uus valimiskord kaasa toob
Miks parlamendiparteid ei taha erakondadele ette nähtud raha loovutada
Tarmo Vahter võitis Bonnieri auhinna artikliga, mis paljastas, kuidas Reformierakondlased maadevahetuse algatasid ja seda ise harrastasid
Gümnaasiumikatsed on taas lubatud
Kes on maksumaksjate suurim sõber ja vaenlane?
Ootame teie arvamusi ja kommentaare!

Herman Simmi juhtum - Eesti häving või hoopis suur võit?

Lääne allikad peavad Herman Simmi juhtumit suureks skandaaliks, Eesti ametnikud väidavad, et Eesti usaldusväärsus sellest hoopis tõusis. Kus on tõde?
Ajaleht Financial Times kirjutas Herman Simmi kohtuotsust kommenteerides: Euroopa Liidu diplomaadid ütlesid, et Eesti spioon nõrgestas oluliselt Euroopa Liidu siseseid julgeolekuprotseduure. "Tal oli täielik juurdepääs NATO ja EL-i informatsioonile ning kõik, mis ta leidis, andis ta edasi oma Vene kontaktidele," ütles üks Euroopa Liidu diplomaat.
Selle taustal paistab teravalt välja Eesti ametnike püüd võtta Herman Simmi avastamise au endale ning esitada juhtumit mingi erilise võiduna, mis on koguni Eesti usaldusväärsust tõstnud!
25. veebruaril ütles Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg, et Herman Simmi juhtum on Eesti mainet rahvusvaheliselt tõstnud.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni esimees Jaanus Rahumägi rääkis kolmapäeval ETVs, kuidas Simmi tabamine on Simmile jälile saanud Eesti luureorganite eduka operatsiooni tulemus.
Postimehe poolt tsiteeritud Prantsuse ajalehe Le Nouvel Observateur teatel viisid Simmi paljastamiseni aga fotod, mida Lääne luure oli teinud ühe kahtlusaluse vene agendi ja Simmi kohtumisest ühes Lõuna-Euroopa riigis. Eesti luurajate suurepärasest tööst taas mitte sõnagi!
Nii ongi Herman Simmi juhtumist maailmas kaks erinevat versiooni - Lääne versioon räägib NATOle tehtud hiiglaslikust kahjust ja sellest, kuidas Lääne luure Simmi paljastas, Eesti ametnikud räägivad aga Eesti maine ja usaldusväärsuse tõusust ning sellest, kuidas Eesti luure iseseisvalt Simmi üles leidis.
Tundub, et Eesti pool on otsustanud halva mängu juures head nägu teha ning ennast kõrvupidi mülkast välja tõmmata nagu parun Münchausen. See on aga puhtalt Eesti-siseseks tarbimiseks määratud info. Milleks eestlasi lollitada ja mitte tõde tunnistada?

Häbi, Toomas ja Märt!

President Ilvese poolt protestitud seaduseelnõu külmutada Riigikogu palgad sai väärilise toetuse Riigikohtult. Kingitus Vabariigi aastapäevaks kõige tugevamale - 4500 krooni kuus palgalisaks igale Riigikogu saadikule ajal, mil kogu Eesti mõtleb kokkuhoiule. Häbiväärt!
Riigikohtu esimees Märt Rask on kaunilt öelnud, et seadus mitte ainult ei pea olema õiglane, vaid peab ka näima õiglasena. Antud juhul pole siin ei õiglust ega õigluse näivust. Tühjad sõnad, Märt!
Elu Eestis toimub kahel korrusel, mille vahel puudub trepp. Ülemisel, eliidi korrusel arutatakse põhiseaduse grammatilise vormi üle, alumisel ehk kodanike tasandil tunnetatakse sellesama eliidi sõnade ja tegude lahkuminekut ja häbenetakse neid.
Minulgi on häbi, eriti piinlik on mul vabariigi aastapäeva künnisel oma riigi juhtide pärast.
Riigikogu lihtliikme palk tõuseb 1. märtsist umbes 4500 krooni võrra. Palju õnne Vabariigi aastapäevaks!

Stuudios on Priit Hõbemägi, Rein Kilk ja Ainar Ruussaar

Täna saates: hurraa, Veerpalu võitis kulla!!! Miks ja kuidas ärimehed sporti toetavad ja kas sellest kasu ka on (Seli, Kilk, Sõõrumaa); Tallinna linnavolikogu ja Riigikogu vaheline konflikt Tallinna linnaosade kaotamise üle - kas mõttetu jagelemine või põhimõtteline võitlus demokraatia põhiväärtuste eest; Oliver Kruuda Kalev Meedia viimased hingetõmbed ehk meediaseks, mis maksis 100 miljonit krooni; Rein Lang tahtis töötajatelt seaduse abil 7% töötasust ära võtta, kuid keegi ei olnud sellisest seadusest huvitatud - küsime - miks?; kohtunikud ei taha olla solidaarsed ja võitlevad oma palgakärpe vastu, lubades oma õiguste eest kohtusse minna - (kas ma kuulsin õigesti?!?)... Lisaks palju muud!

Kohtunikud annavad Eesti Vabriigi kohtusse, kui nende palka kärbitakse

Eesti Kohtunike Ühingu (EKoÜ)kodulehel olevast arvamusest 17. veebruarist 2009 selgub, et kohtunikud on palgakärpe plaanist tugevasti häiritud ja põhimõtteliselt valmis õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma.

Kohtunikud arvavad, et „põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip.
Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.“
Juhul, kui EKoÜ seisukohtadega ei arvestata, on EKoÜ sunnitud teavitama Eesti Vabariigis ilmnevatest
ohumärkidest nii Euroopa Liidu asjaomaseid organeid kui ka rahvusvahelisi kohtunikke ühendavaid organisatsioone.
Eeltoodu samas ei välista, et Eesti Vabariigi kohtunikud ei võiks eelnõu vastuvõtmisel
pöörduda enda rikutud õiguste kaitseks kaebustega Eesti Vabariigi vastu kohtusse.
KOMMENTAAR: See kiri näitab, et kui asi puudutab kohtunike töötasusid, siis pole erapooletusest juttugi. Kuna kohtunikud on oma töötasude eest lõvina väljas, siis võiks arvata, et nad on erapoolikud kogu palgaküsimuse laiemal käsitlemisel kohtus.

Kuidas Rein Langi ettepanek palkade kärpimiseks avalikkuse ette jõudis

Kuulsin järgmist lugu selle kohta, kuidas Rein Langi ettepanek töötajate palkade ühepoolse kärpimis kohta avalikkuse ette jõudis:
Lang tegi poliitilises ringkonnas korduvaid katseid oma ettepanekut avalikustada. Kuid sotsid lükkasid selle pidevalt tagasi. Kuna rahandusminister Ivari Padar Langi initsiatiivi ka Riigikogusse ei saatnud, soovinud Lang seda siiski e-õiguse internetisüsteemis üles panna. Taas kord seletati talle, et see ei ole hea idee. Siis saatis Lang kirja oma rahandusministeeriumisse. Sealt aga nagu kiuste midagi välja ei tilkunud...

Lugu tulnud avalikuks alles pärast seda, kui justiitsministeeriumist helistati uudisteagentuuri BNSi ühele töötajale, kellele öeldi, et ministeeriumis on olemas üks väga huvitav ja salapärane dokument. Ning lisati, et kui keegi seda nii väga näha tahab, siis võib sellega tutvuda justiitsministeeriumi dokumendiregistris. Seal see olnudki ning BNS tegi sellest uudise. Justiitsministeeriumi dokumendiregistrisse ei panda aga üles sugugi kõiki dokumente...

Kui see lugu tõele vastab, siis võib nentida, et iga eesmärk, pühitseb oma abinõu.
Kas seda võiks nimetada "lekitamiseks", mille vastu justiitsminister ise nii ägedalt sõdib ning mille ärakasutamist ajakirjanduse poolt ta ägedalt taunib?

Rein Langi mortiir

See kõik ei oleks pidanud nii minema. Eestist pidi viieteistkümne aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka jõudma. Tallinnast pidi saama Reformierakonna kõikumatu kants. Jne jne.
Nüüd loen ma justiitsminister Rein Langi kirja rahandusminister Ivari Padarile ega usu oma silmi:
„…. kirjale on lisatud seaduse eelnõu ja selle seletuskirja projekt, mis võimaldaks ühepoolselt tööandjal vähendada töötaja palka 7% võrra, seejuures ilma, et selle õiguse maksma panemiseks peaks aeganõudvat kohtumenetlust läbima.“
Võib olla ma olen liiga naiivne selliste seisukohtade mõistmiseks (see oli iroonia!), kuid ma ei usu oma silmi. Minu arusaamise järgi on lääneliku demokraatia aluseks lepingu vankumatus. Üks inimene lepib teise inimesega kokku ja peab oma sõna. Meie vaba riigi seaduste järgi tunnistatakse Eestis seadusega isegi sõnalist lepingut, mida peetakse suureks sammuks edasi üldise usaldusväärsuse loomisel.
Ja mida me nüüd kuuleme – et nii riik kui tööandja saaksid seadusega õiguse ühepoolselt töötajaga sõlmitud töölepinguid muuta. Jah, mehed, juurte kallale, kirvega otse juurte kallale! Ja siis jooksuga Euroopa viie rikkama riigi poole teele!
Olen kuulnud, et Lang hoiab seda kahurit oma kuuri all juba pikemat aega ja on seda ka aeg-ajalt sealt välja veeretanud. Räägitakse, et sotsiaalministeeriumis võrreldi Langi ettepanekut ühepoolselt töötajate palkade kallale minna ühe musta minevikuga Lääne-Euroopa riigi diktatuurse minevikuga. Nimekas sotsiaaldemokraat nimetas ettepanekut Euroopa tööõiguse ajaloos pretsedendituks. Veelgi nimekam sotsiaaldemokraat ütles, et kui selline ettepanek peaks Riigikogus usaldushääletusega seotama, siis tuleb Reformierakonnal ja IRLil otsida sotside asemele need puuduolevad kümme häält kusagilt mujal.
See on pakkumine, mida Keskerakond ja Rahvaliit ei saa jätta kasutamata – veeretada koalitsiooni (miinus sotsid) tõrvas ja sulgedes ning seejärel Lossi platsile välja panna, kaelas sildid: „Nemad tahtsid ühepoolselt teie palka vähendada!“

Impeeriumi vastulöök Tallinna valimiskorra muutmisel

Eelmises Keskpäevatunni lõpus esitasime küsimuse: mida kavatseb teha Riigikogu nüüd, kui Keskerakond vastulöögiks Urmas Reinsalu poolt koostatud ja Riigikogus vastu võetud kohalike omavalitsuste valimiste seadusele algatas Tallinna linnaosade likvideerimise, et sellega oma valimisväöljavaateid Tallinnas parandada?
Vastus on siin:
Riigikogu põhiseaduskomisjon lisas oma tänasel istungil soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule (317 SE) põhiseaduskomisjoni enda algatatud muudatusettepaneku, mis muudab eelnõu pealkirja ja reguleerib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust.
Eelnõusse lisatud muudatuse kohaselt ei saa volikogu likvideerida osavalda või linnaosa ega muuta nende piire korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aastal, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel või jagunemisel.
Eelnõu sätestab samuti, et üle 300 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses moodustab volikogu kaheksa valimisringkonda, määratledes täpsemalt ka valmisringkondade moodustamise Tallinnas. Eelnõu sätestab, et kui Tallinnas ei ole linnaosasid moodustatud, moodustatakse valimisringkonnad viimaste valimiste ajal kehtinud jaotuse järgi. Sellega on Tallinnas kaheksa valimisringkonda: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn.
Eelnõu on Riigikogu täiskogu päevakorras teisel lugemisel homme 17. veebruaril ja kolmandal lugemisel kolmapäeval 18. veebruaril.
KOMMENTAAR: Impeerumi vastulöök on tehtud. Millega vastab nüüd Edgar Savisaar? Raske uskuda, et tal hüva nõu on otsas.
Kuid nagu ikka, jääavd tavalised kodanikud meie peade kohal sähvivat ilutulestikku ammuli suuga pealt vaatama. Hiljem kuuleme, et seda kõike tegid NEMAD ainult MEIE huvides...

Täna saates Priit Hõbemägi, Rein Kilk ja Hannes Astok

Elu läheb päev päevalt ärevamaks. Räägime saates sellest, mis muret teeb, analüüsime ja otsime omapoolseid lahendusi järgmistele teemaldele paljude seast: värsked andmed majanduslanguse kohta näitavad, et kriis on sügavam kui arvatud; Eesti Panga president arvab, et alles 2010 aasta lõpus läheb kergemaks, president Ilvese kriitika ajakirjanduse aadressil; täna toimub kampaania Tallinna linnaosade kaotamise vastu; kuidas ühiskond hädas olijaid ise aidata saab; kui ettevõte kavatseb oma töötajate palku vähendada, siis kas saab loota töötajate solidaarsusele omanikega olukorras, kui ühepoolselt töölepinguid muuta ei ole võimalik?
Need on vaid mõned teemad paljudest, pakkuge omalt poolt lisa. Kommenteerige saadet ja kohtumiseni eetris!

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Rein Kilk

Tänases Keskpäevatunnis: eelarvekärbete analüüs, Pärdi ja Üksküla miljonikingitused, Tallinna kui suurküla ja võitlus valijate häälte eest, haiguspäevade tasu töötaja ja tööandja õlgadele, kadunud solidaarsuse otsingul, pensionärid külastasid panku jpm.
Ootame teie kommentaare!