Elu läheb päev päevalt ärevamaks. Räägime saates sellest, mis muret teeb, analüüsime ja otsime omapoolseid lahendusi järgmistele teemaldele paljude seast: värsked andmed majanduslanguse kohta näitavad, et kriis on sügavam kui arvatud; Eesti Panga president arvab, et alles 2010 aasta lõpus läheb kergemaks, president Ilvese kriitika ajakirjanduse aadressil; täna toimub kampaania Tallinna linnaosade kaotamise vastu; kuidas ühiskond hädas olijaid ise aidata saab; kui ettevõte kavatseb oma töötajate palku vähendada, siis kas saab loota töötajate solidaarsusele omanikega olukorras, kui ühepoolselt töölepinguid muuta ei ole võimalik?
Need on vaid mõned teemad paljudest, pakkuge omalt poolt lisa. Kommenteerige saadet ja kohtumiseni eetris!
14 veebruar, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
25 kommentaari:
Tervist!
OLin kunagi selle saate suur fänn, aga peale "eksperimenti" hakkasin teatava skepsisega suhtuma.
Jutt nagu oleks õige, silmavaade kah täitsa nitševoo, ateod vähe teisemad.
Kas või see "Magnuse" keiss.
Äkki tuleb täpsem selgitus, nagunii jutt ju anonüümne?
Eks see Tallinna värk vajab ikka kainemat mõistust. Savisaar maksab lihtsalt kolmikliidule Toompeal valimisseadusega tehtu pärast kätte. Linnaosavalitsuste loomine-kaotamine ja ka valimisringkondade moodustamine on aga kindlalt linnavolikogu pädevuses, sestap kahjuks enamus ruuli rahva ja hr modifitseeritud d' Hondti tahtel.
Ootan valitsuselt, et nende kärpimiste kõrval esitatakse plaanida ka ettevõtluse elavdamiseks ja inimeste toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks.
Eesti Panga jt riiklike asutuste ja äriühingute juhtidele tuleks teha obamalik Executive Cut.
Aplaus panga teema käsitluse eest. Kuid mis arvate, millal raudtee tagasi osta ja EAir maha müüa?
2008. a IV kvartali -9,4% tundub ikka tõeliselt karm nr. Eriti arvestades seda, et 2009 peaks see kõikide eelduste kohaselt ainult kasvama, see tähendaks 2009. a üle 10% majanduslangust...
Kas aga ei või olla nii, et IV kvartali kasv oli selles mõttes võimendunud, et inimesed lihtsalt jätsid ära jõuludega seotud metsikud kulutused? Nii öelda "mõttetud" mittevajalikud kulutused, mida 2007 a oluliselt rohkem oli. I kvartal on ju niikuinii pühadejärgne kokkuhoiukvartal ja võibolla seega 2009.a I kvartali langus võrreldes aastatagusega tuleb alla 9%
Koit
nüüd jõudsite te siis innovatsioonini tööviljakuse vallas, st sisuliselt iniminnovatsioonini, mis on peaaegu sama, mis kommunistliku inimese aretamine... kuidas see tänapäeva oludesse üle kanda?
Õppige luuletused korralikult pähe, kui neid raadiosse lugema tulete, mitte et pärast esimest rida tuleb "Kuidas see oligi?" :)
Valitsus polegi nagu tsitadell vaid vaestemaja? Sest kuhu neil minna enam on vaestel ministritel?
Pidage hoogu, keskpäevatundlased.
Soome ettevõtja tootlikkus (käibekroonid ühe töötaja kohta) ei ole suurem mitte seetõttu, et inimesed teevad kiiremini tööd ja müstilisel viisil targemini tööd.
Soome ettevõtja tööviljakus on suurem seetõttu, et ta toodab keskmiselt kallimat toodangut, mis sellest, et tema kulubaas on suurem.
See ei ole ka mitte müstiline "suurem lisaväärtus" vaid lihtsalt asjaolu, et kuna toodetakse unikaalset toodet, mis on ise "välja mõeldud", siis saab selle eest ka kõrgemat hinda küsida.
Eesti eesmärk, ekspordivõime allikas ning kõrgema tööviljakuse võti on
- välja mõelda uus tegevus millega tegeleda või uus toode ja mõlema jaoks peab olema reaalne nõudlus;
- turundada seda samaväärselt parimatele väljamaa eeskujudele ja globaalselt;
- küsida selle eest turutasemest kõrgemat hinda;
- ja valmistada see toode / osutada see teenus konkurentsivõimeliste hindadega. Kas Eestis või mujal, pole enam oluline
Kõik see kokku ongi innovatsioon
Innovatsioon sünnib kui on arvamuste paljusus ning fantaseerimist soodustav keskkond.
Äkki ikka peaks kaaluma uute inimeste toomist valitsusse? uus meeskond, uued ideed.
Ma arvan, et poole väiksema või vähemalt peaministri palgaga oleks Eesti Panga juhi kohale soovijaid küllaga. Kas 70 tonni eeki ei lase hästi elada? Mingu see Lipstok kuradile oma nõmeda ja lolli jutuga.Puhas loll jutt. Kui välispangad palkavad kõrgema palga eest juhte, siis olgu, see on nende otsus. Eesti Pank ei ole eraettevõte.
Seadusega tuleks paika panna, et vabariigi panga president ei saaks rohkem palka kui vabariigi president
Millegipärast käib tants ja trall just tulekahju kustutamise osas ja märkimisväärseid ideid ,plaane edasiseks nagu pole
Eesti võiks eeskuju võtta Hollandilt kes on riiklikul tasandil teinud kõvasid investeeringuid ostes üle maaailma suuri tükke vihmametsades,istandustes,maavarad jne
Siit ka üks avantüürne näide , kohvi millle tarbimine maailmas vaid kasvab ja maailmaturu hind on väga stabiilne.
Põhilised sordid on ARABICA JA ROBUSTA .viimast kasvab seoses paremate tingimustega oluliselt rohkem kui ARABICAT. Et , saada ARABICA tootmine ja turg kontrolli alla on vaja kokku osta 1,5 milj ha. istandusi ,mida on ka päris suurel hulgal Aasias,Aafrikas ja L ameerikas saadaval .
keskimine hind 0,7-1usd per m2 ja tänaste maailmaturu hindade juures oleks efektiivse tootmise juures tootlus 40-50% ning maailmaturu hind oleks ka Eesti riigil kontrolli all,ning lisaks suur kogus maad (1,5 milj m2) mis on ka suurepärane tagatis ...
Eestisse võiks luua ettevõtteid kes toodaksid Euroopa turule juba suurel hulgal järeltooteid jne jne
Laske fantaasiatel lennata,mine tea..
Jaak
Ega riigieelarve järgi ei saa ainult hinnata riigi paksust.
Asi ongi teenuste kvaliteedis ja rahulolus!
Miks valitsus ei taha lõpetada Pensioni II samba raha "sohu" matmist. 1+2% annaks võimaldaks ju
parandada riigieelarve olukorda.
Samuti jääb I sambas 4% puudu ja aastakoefitsent jääb väiksemaks
Mina toetan küll Kadrioru ja Ülemiste linnaosa loomist. MIks mitte jagada ka teisi suuri linnaosi väiksemateks ja loomulikemaks.
Mul on tunne, et praegu on kõigi sõnad suuremad kui teod - räägitakse majanduse reorganiseerimise vajadusest, tööviljakuse kasvatamisest, hinnataseme korrigeerimisest, ühistest eesmärkidest jne jne
Vähemasti ajakirjandust lugedes jääb aga mulje, et nii nagu NL päritolu inimestele kohane - räägime suure suuga ilusatest asjadest, aga sisemiselt käärib kõik samamoodi edasi. Ehk kõik teoorias tunnetavad, et muutus on vajalik, aga nagu gabrovo anekdoodis - kui kogutakse kõigilt ämber ploomiviina, siis kui mina ise lähen panustama, ei tee ämber vett ju midagi? Probleem tekib aga siis, kui igaüks niimoodi mõtleb ja seda on näha ka praegu Eestis.
Irooniaga tuleb tunnistada, et peamiselt on olnud näha ja kuulda reaalset ümberstruktureerimist just paljukirutud riigisektorist. Restruktureeritakse asutusi, koondatakse, vaadatakse teenused üle jne.
Erasektorist on näha ja kuulda ainult seda, et kui ikka 100% kasumit ei ole, siis panen poe kinni ja lasen inimesed lahti. Mingist arengust, restruktureerimisest, tööviljakuse kasvatamisest või jumal hoidku, hinnataseme üle vaatamisest ei ole aga midagi kuulda.
Kuidas kommenteerite seda?
"usalduskrediit" on eesti keeles "usalduseusaldus", sest krediit (lad k creditum, credo/credere jne) tähendabki sisuliselt usaldust. vrd esmane pririoteet, lihakarn jne. watch your language!
tublid, kesikud eediku juhtimisel tegelevad jälle, nagu võmalus avaneb, operatiivjuhtimisega, märjaks unelmaks jääb neil ainult diktaktuur.
"IT-ajastu" on jõudnud ka Kuku raadiosse: saadet pole võimalik (ilma suurema kaevamiseta) kodulehelt kuulata.
Midagi head ei oska soovida sellele geeniusele, kes mõtles välja siin lehel kasutatava kuupäeva "formaadi": 3 õigekirjaviga üles lihtsas fraasis (puust ja punaselt: 14. veebruar 2009).
Tere,
see oli väga hea tähelepanek, kuidas ratsionaliseerimise kaotamine toimus firmades pärast eesti taasiseseisvumist! Minu meelest näitas selline protsess selgesti suures osas inimeste iseseisva mõtlemise puudumist ning must-valget maailmanägemust, et kõik mis vene-nõukogude moodi on ilmtingimata paha. Sellist suhtumist muidugi soodustasid ka oma arust "isamaalised" poliitikud, et hääli korjata. See on küll tänase eesti demokraatia juures halb, et otsuste tegemistel lähtutakse kõigepealt sellest, kuidas need häälte hulka mõjutavad parteile aga mitte otsuste mõistlikusest. Kuna suurem osa valijatest on paljudes asjades äärmiselt ebakompetentsed, siis nad on ka halbade ja rumalamate otsuste poolt, lähtudes põhiliselt emotsioonidest ja ajaloolisest kättemaksusoovist venelastele. Arvan, et selline parteide poliitika, et iga hinna eest võimul olla ning hääli püüda, ei ole eestile kasulik. Parem tundub olema nn. "Tarkade klubi" variant, kellede inimeste intelligentsus ja kompetentsus on tõestust leidnud. Tuleks vältida ebakompetentsete nn. poliitbroilerite võimule saamist kasvõi eksamite ja testide tegemiste kaudu. Praegu on nii, et olgu inimene milline tahes, aga kui tema partei saab piisavalt hääli, saab ka see ebakompetentne inimene võimu juurde ja pannakse midagi juhtima. Rumalus hakkab tootma rumalust.
Priit et al
Sinu reaktsioon ja Astoki kaasakiitmine oli igati ootuspärane.
Mugav ja inimlik on käsitleda innovatsiooni-"kohustust" kasutades selleks endale teadaolevaid vormeleid (rats-ettepanekud, kontoritöö parem korraldamine).
Kuid see muudab innovatsiooni poindi mõttetuks. Innovatsioon ongi "täiesti teist moodi mõtlemine ja tegutsemine". Innovatsioon ei ole olemasolevate vormelite "kiiremini" ja "rohkem" rakendamine vaid innovatsioon on millegi kvalitatiivselt uue välja mõtlemine - thinking out of the box.
Entusiastlikku juttu oli stuudiost kuulda siis kui arutelu läks ratsionaliseerimisettepanekute ja nõudpidamiste lühemakstegemise või ärajätmise peale. See on kahtlemata ka osa innovatsioonist, kuid ainult väike osa.
Võib-olla annab selline tegevus juurde 5%, võib-olla 10% tootlikkust. Kuidas sellise tegevusega saavutada mitu korda suurem tootlikkus? Lühidalt - nikitsemisega seda ei saavuta. Nikitsev innovatsioon on vajalik selleks, et saada kätte see ekstra 5-10% kui muu toimib. Meil on vaja saavutada 100-200-300% tootlikkuse tõus.
Soomes on palgad 3-4 korda kõrgemad. Üldine hinnatase (v.a. mõned üksikud valdkonnad nagu elekter jms) on võrreldav Eesti omaga. Toorainete hinnad määrab maailmaturg ja need on nii Eesti kui Soome jaoks võrdsed. Eestlastest töötajad teevad juba praegu soomlastega võrreldes paljusid asju tegevuse mõttes kiiremini ja ka rohkem (keskmine eestlane töötab tunduvalt rohkem töötunde kui soomlane). Aga tootlikkus on ikka Soomes kordades kõrgem.
Isegi oma odavama tööjõuga on meil probleem konkureerida Hiina tööjõuga. Aga seda põhjusel, et toode või teenus müüakse maha allhankena odavana ja müüakse allhanke ostja poolt tubli marginaaliga lõpptarbijale. Seesama Soome suur tootlikkus koosneb olulisel määral ka tarkade allhankeotsuste marginaalist. Kasumlikkuse piiril tegutsev allhankija jääb igavesti "madala tootlikkusega". See ei ole üleskutse tegeleda ainult vahendamisega vaid mõelda ka selle peale.
Allhankija ja kopeerija jääb madala tootlikkusega ka siis kui kuulutada kogu järgnev aastakümme innovatsiooniaastakümneks ja mõelda välja ja rakendada kõik rats-ettepanekud, mis vähegi pähe tulevad selleks, et teha odavat allhanketootmist efektiivsemalt. Odavat allahnketootmist aga mitte "kõrge tööviljakuse ja kõrge lisandväärtusega" tootmist või teenindust.
Suruge maha tõrge ja üleolev suhtumine sellesse justkui eestlane poleks võimeline välja mõtlema ja turundama uut toodet või teenust, avastama mingit seni varjul olnud nõudlust või tootma ise mingit levinud toodet (osutama teenust) oluliselt odavamalt või suuremas mahus kui mõni konkurent seda suudaks.
Innovatsioon algab siis kui suudame selle innovatsioonialaväärsuse unustada. Innovatsioonialaväärsuse kui veendumuse, et teatud innovatsioonivaldkonnad, rahvusvaheline turundus või millegi radikaalselt teistmoodi tegemine on midagi, mis on eestlaste jaoks midagi mittejõukohast või kättesaamatut.
Keegi pole öelnud, et innovatsioon on midagi lihtsat, et innovatsioon on mingi unustatud rutiini kohusetundlik täitmine.
Saatke kilk võimalikult kiiresti, juba enne järgmist saadet, perearstile. Tal on tõsiseid probleeme verbaalse pidamatusega: kuulake oma tänane saade üle ja veendute selles isegi.
Eks arst leiab tablette või mikstuuri mis aitaks kilki, ühtlasi muutuks keskpäevatund hõlpsamini kuulatavaks.
Kõik allhankemaad on madalama tööviljakusega. Te võrdlete ju toodangu maksumust mitte tükke.
Eriline tola on saates üks tartu nooruk vist Astok, (või oli keegi teineneist) kes vahutades rääkis Kehra paberivabriku näitel, kuidas sellist ettevõtet toetada ei tohi, sest need on omal ajal sentide eest erastatud ja kroonigi pole sinna investeeritud ja aina pumbatakse raha välja.
"Pimedusega löödud rüütlile" teadmiseks investeeris Kehra eelmine (2007) aasta mäletamist mööda 150 milj. krooni ja sellest suure portsu uutesse puhastusseadmetesse, aga mis onul sellest peaasi, et sai vahutatud. Läks küll valesti, kuid keda see pärast k...b. Rääkija on kõva mees!
PS! Tõelise reformisti või IRL-na hämab ta muidugi hiljem, et mõtles teisi ettevõtteid-no neid, kes ei ole investeerinud.
Postita kommentaar