Tänase Keskpäevatunni juhtteema - Euroopa abipakett ja föderalismi oht.
01 oktoober, 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Telli Keskpäevatund arvutisse!
Postitused
Kommentaarid
Saatejuht Priit Hõbemägi
Blog.tr.ee
Postitused
Kommentaarid
1 kommentaar:
Keskpäevatunnis läks jutt sellele, kuidas Kaukaasia vabariikides „puuki tehti“. Ei maksaks nii kaugele minna. Eestlased olid oma „rehepaplusega“ aste kõrgemal, mille kohta nüüd öeldakse JOKK.
Soovite näiteid? Kui see kruus, mis dokumentide (sõidulehtede) järgi maanteedele veeti, oleks tõepoolest sinna veetud, oleksid maanteed paar meetrit kõrgemad. Kui ENSV kapitaalehituse plaani täis ei saadud, „lisati“ natuke Riisipere viaduktile. Kuivastu sadama kai ehitamiseks veeti kive Kuusalust!
Kaupluses maksis liha (kui seda oli) vähem kui loomade eluskaalu kilo eest kolhoosidele maksti. Nende hindadega sai tudengite ehitusmalev ehitada hooneid, mis nüüd varemetena maastikke risustavad, sest need ei kõlba millekski. (R. Kilk pole neid kokku ostma hakanud!)
Kokkuvõttes elas ENSV elanikkond NL liiduvabariikide võrdluses kõige paremini. Kirjutasin kunagi, et paja ühes ääres paksemat putru keeta ei saa. („Looming“ nr. 3 1988.a. lk 360-365) See oli mõeldud IME kriitikana ja looritatud üleskutsena lahkulöömisele. Ega see paksem puder tahtnud koos püsida. Lisaks sellele, mida Kreml võttis, andis Eesti parem elatustase hoogu migratsioonile. Tulijad said uued korterid ja ostsid kauplustest omale ning saatsid postiga sugulastele. Rongid tõid kaubareisijaid, kes kaubamaja uste ees trügisid
Nii läks puder vesisemaks. Kuigi elasime paremini kui nõukogude inimesed mujal, see meid ei rahuldanud. Soome TV-st paistis parem elu ja „ihkasime ikkest lahti“, kuigi suhteliselt hästi elavad eestlased pidanuks viimastena selle riigi lagunemist soovima.
Nüüd siis oleme oma väikese potikesega Euroopa ääremaal ja palkade ning pensionide vahe jõukamate EL riikidega võrreldes on mitmekordne. Võiks öelda, et eraldi potiga suuremate padade rammusamast pudrust osa ei saa. Meie lahjavõitu supile antakse küll veidi koort, aga põllumeeste näitel võiks öelda, et kui meile mõõdetakse lusikaga, siis teistele kulbiga. Masu tõi tööpuuduse ja palkade languse ning inflatsioon sööb pensione.
Liitriigi vastu hakkasite rääkima suveräänsuse kaotusest. Kui suveräänsed me oleme nägime äsja ühes muuseumis. Oma seadused? Kas see ikka on nii kui endine õiguskantslergi on rääkinud ostetud seadustest? Meie riik on globaalse rehepapluse vastu võimetu. Nii maksabki isegi tädi Maali oma napist pensionist suurele korporatsioonile maksu selle eest, et talle kümme tonni kaaluvat masinavärki näha tuuakse. Justkui selleks, et mõni kilo prügi ära viia. Ja naabrimees, kes seda võiks pruugitud kaubikuga teha, on töötu. Maksta tuleb ka siis kui prügi polegi. Kõik see annab statistilisi näitajaid: välisinvesteeringud, SKT, lisandväärtus, elatustase… Kui see pole Potjomkini küla, siis mis see on?
Põhiseadusse kirjutatud rahva säilimise ülesanne on vaid kena jutt. Eesti keel sai kirjakeeleks ilma riigita. Eesti rahvas tegi peale Põhjasõda ja katku ilma riigita demograafilise plahvatuse, aga oma riigis jõuti kahekümne aastaga kahaneva iibeni. Nõuka ajal rahvaarv tasapisi kosus, aga kakskümmend aastat pärast taasiseseisvumist on iive negatiivne ja teadlased ennustavad selle jätkumist. Väljaränne kogub tasapisi hoogu. Millega see riik siis rahvast ja keelt nii väga rohkem säilitab? Miks seda näha pole? Keele säilitab rahvas ka ilma riigita. Äsjane viiskümmend aastat okupatsiooni ja venestamist kinnitas seda.
Tuleks selgeks rääkida, kas on mõttekam püsida oma pisikese potiga või oleks meile kasulikum kui EL on liitriik nagu suur ühine katel, kus on ühesugused seadused ja maksud, aga ka tervisekindlustus, haridus ja sotsiaaltoetused! Kas on midagi selle vastu, et palgad ja pensionid ühtlustuksid lähemale EL keskmisele tasemele? Saksamaa näitel võtab elatustaseme ühtlustumine aega, aga see on siiski olnud kiirem kui meil. Vahe pole enam nii suur kui meil. Kui meile antakse võimalust ühisele reele asuda, siis tehkem seda!
Meil on valida, kas oma suveräänsust läänepoole (sunniviisi) vabatahtlikult loovutada või see ühel hetkel ida poole lihtsalt täiega ära võetakse. Kumba pudrupotti eelistame?
Mati Tamm
Postita kommentaar