Valimised aina lähenevad. Täna ja homme, st laupäeval ja pühapäeval toimub erakondades hulgi üritusi, mis on pühendatud valimistele. Kuid eriti olulisi otsuseid seal ei langetata. Rohkem on need showd mõeldud valijate tähelepanu paelumiseks ja parteilaste endi lõbustamiseks. Kes selle eest maksab?
Möödunud nädala teemadest paistis silma üksikkandidaatide oma ja arvamusi on mitmesuguseid. Nii Rohelised kui Rahvaliit loodavad, et üksikkandidaadid neid Riigikokku kannavad. Kas üksikkandidaadid on valijate petmine või ei ole? Kui petetakse, siis keda - kas kandidaati või valijat?
Riigikogus esinesid Allar Jõks ja Jüri Adams, mõlemad kriitiseerisid erinevaid valimistega seotud teemasid. Uurime nende ideid lähemalt.
Siim Kallast on sattunud kriitika alla seoses oma tegevusega oma eelmisel ametikohal Euroopa Komisjonis. Kui tõsiselt seda võtta ja kas sellele on mingit mõju ka meie valimistele?
Eile lõppes euro ja krooni paralleelkasutamine. Nüüdsest käibib ainult euro. Küsime - kas euroshokk väikestest numbritest ning suhtelisest segadusest hindadega tuleb või ei tule? Kas euro annab Reformierakonnale mainet juurde või kahandab seda?
Erakonnad saavad enne valimis annetusi. Kuidas neil seni läinud on ja mida sellest arvata?
Ja nädal tagasi vahistati taas üks Tallinna aselinnapea Taavi Aasa alluv, järjekorras juba neljas mees: munitsipaalpolitsei juht Kaimo Järvikuse (varema on vahele jäänud juba Ivo Parbus, Mati Songissepp ja Vello Lõugas). Kes on järgmine?
Sellest ja paljust muust räägime saates. Ootame teie arvamusi ja kommentaare!
15 jaanuar, 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
28 kommentaari:
Palun rääkige reformierakonna kroonprintsessi (Kallase tütar) üllatavast lennust partei ridadesse ja faktiliselt nimekirja tippu, mis peaks andma kindla koha parlamenti. Mille põhjal selline lend? Ei ole kuulda tema suurest rahasüstist. On see siis ikkagi vereliini jätkamine?
Sina Atonen ära räägi sellest, mida valija ootab. Ma parem ei ütle mida ma 10 aastat reformierakonnalt ootan
Mulle on jäänud selline mulje, et üksikkandidaadid ei ärrita valijaid, vaid pigem erakondi.
Tartlane
Olgu mis on, kuid nii sõltumatute kandidaatide kui ka roheliste nimekirjades kandideerijate kamp on tekitanud paraja diskussiooni valimiskorra üle ja see ju ongi asja põhiline positiivne moment.
tartlasele, täpselt nii. Need on just erakonnad, eriti reformierakond kes karjub kõige enam. See ütleb, et sõltumatud kandidaadid on õige tee. Sama asi oli ka selle teatrietendusega. Mäletan valitsuse pasuna Ivo Rulli hädakisa, nagu jalgratas oleks ära varastatud
Mind on alati huvitanud, kas valijad saaksi ka omavalitud esindajaid tagasi kutsuda. Vastava aruandluskeskkonna saaks internetti luua - rahvaesindaja paneb kirja, mida on teinud ja teda valinud jälgivad seda, kui ei meeldi, logivad ID kaardiga sisse ja hääletavad uuesti, piltlikult öeldes jalgadega
Kurat, tehke Reinule eraldi saade, kus ta saab tund aega jutti kilgata ilma, et keegi teine seal mingeid omi mõtteid saaks avaldada. Kaks mees, kes pole kunagi kuulnud, et ka vastluskaaslane tuleb lasta lõpuni räääkida on Rein ja Ruu. No raske on saadet sedasi jälgida, kui saade muutub veetšeks. Nii vanad mehed võiksid juba teada, mis on viisakus.
mitte "prevalveeri", Atonen, vaid "prevaleeri".
Aga Atoneni jutust tuleb välja, et Keskerakond on erakordselt demokraatlik partei. Järelikult võib valida seda parteid. Nii sa mõtled, Atonen?
500 000 krooni on tõesti kuritegu.
Aga 15 000 000 krooni on ka kuritegu. Naised saunas rääkisid, et umbes sellise summa eest saad "garantii juurde".
Tundub et saatejuht on Meelis Atonen!!!
Äkki ei peaks tema seal olema?
Mul on ka mulje, et Atonen peremehetseb
Tere rääkige solarise fekalistist kah. päris koom lugu
http://www.elu24.ee/?id=371874
http://www.elu24.ee/?id=372417
Milline meeldiv saade täna! :-) :-)
Tänud ja edu!
Muidu huvitav saade aka üks tilk tõrva rikub kogu potis oleva sisu.
Kilk oleks nagu iseendale selle saate ellukutsunud. Teiste mõtet ei lase see mees pea kunagi lõpuni rääkida vaid hakkab oma :"ot ot ot oot" nõmedustega vahele kilkama.
Lihtne on meelde jätta 64€ on 1000EEK'i
Hõbemäe näitega eurost olen ma tõepoolest nõus. Sellest kostabki läbi tegelik probleem tarbijale - usaldamatus. Selle poolest on eurole üleminek lihtsalt lisahinnatõus tavapärasele hooajalise hinnarallile.
Tartlane
P S saade võiks pikem olla:)
Tartlane
Kodanikud, täiesti habemega juttu räägite! Krooni teemalisi nostalgitsemisi on saanud kuulata siin juba nädalaid ja kuid, aitab küll!
Atonen, kui reformierakond poleks mehitanud kõik riigi institutsioonid väikeste ansipitega, kuuleks me ka reformierakonna tegemistest
Kõige austuse juures, Rein Kilk segab saate kuulamist aina enam. Värvikas isiksus küll, aga lõhub saate ära. Jubedasti tahaks kuulata, aga veel rohkem jaama vahetada.
Keskpäevatund on muudetud reformierakonna propakanda saateks, kuna saatega on liidetud reformierkonna valvekoer. Saatejuhi rollis domineeriv valvekoer, segas saadet pidevalt. Oli varem hea saade kuid enam mitte...
Milline meeldiv saade täna! :-) :-)
Tänud ja edu!
Tere!
Olen Keskpäeva saate pidev kuulaja ning pean ütlema, et saade meeldib väga, ja saab ka ise targemaks. Eriti huvitav on ta siis kui saates on Meelis Atonen.
Tänast saadet oli huvitav kuulata, ainult Mr Kilk peaks vähem vahele segama, raske on jälgida. Möödaminnes puudutasite ka Andres Arraku artiklit: erakonnad ei ütle, kuhu Eestil minna.
Et see teema haakub teie saatega, siis toon siin juures teieni oma kommentaari artiklile, mis tekkisid kuulates teid ja lugedes artiklit.
Eks me kõik aja oma asja, või keegi tahab väita vastupidist?! Elu on ju selline, et tuleme ilma oma asja ajama...
Kuid jäin hoopis mõtlema selle ära põlatud visiooni üle: "viie rikkama riigi sekka". Kas keegi meist ei taha olla rikas? Mina küll tahan, ja miks mitte püstitada selline eesmärk, mis siis, et pisut utoopiline... Kuid kas see ongi nii utoopiline?! Näiteks: mina olin läbinud 10km ja hõiskasin et kuhu siis veel, ikka maratonile (täiesti hull ütlesid paljud). Jooksmist olin alustanud, noh ütleme pool aastat tagasi, oma tarkuse järgi, mitte treeneri käe all. Maratoni stardis olles ei teadnud ma ikka veel kas ma selle ka läbin... Ometi läbisin! Ja olen üliõnnelik, nüüd valmistun järgmiseks ... Samas on mu deviis ikka olnud, „et mida kõrgemad on unistused, seda suuremad on saavutused!". Ja see kehtib väga hästi.
Või võtame sport, kui Erki Nool, Erika Salumäe, Veerpalu, Kiku jt poleks püstitanud endale kõrget eesmärki, poleks nad kunagi sinna jõudnud, kus nad praegu on.
Sama on ka minu arust selle visiooniga, mida see rikkus siis tähendab, et leiva kõrvale saame osta ka vorsti ja võid ning peale selle saame lubada ka veel magustoitu... Mitte visioonis pole asi, sest mida kõrgemad on MEIE (kogu riigi) unistused, seda parem on MEIE (riigi) üldine olukord... Mitte visioon ei ole vildak, vaid see, KUIDAS me seda ellu viime...
Ilma visioonita oleme tõesti kui peata kanad ja tammume paigal kui lambakari... :). Kui meil puudub JULGUS, siis mitte sellepärast, et ettevõtmine on raske; vaid vastupidi, ettevõtmine on raske sellepärast, et meil puudub JULGUS. (Seneca).
Ja veel, kui me avastame, et ratsutame surnud hobusel, siis on ju targem sadulast maha tulla... :) või kuidas?!
Kõike head ja edu soovides
ja põnevusega teie järgmist saadet oodates :)
Tere!
Olen Keskpäeva saate pidev kuulaja ning pean ütlema, et saade meeldib väga, ja saab ka ise targemaks. Eriti huvitav on ta siis kui saates on Meelis Atonen.
Tänast saadet oli huvitav kuulata, ainult Mr Kilk peaks vähem vahele segama, raske on jälgida. Möödaminnes puudutasite ka Andres Arraku artiklit: erakonnad ei ütle, kuhu Eestil minna.
Et see teema haakub teie saatega, siis toon siin juures teieni oma kommentaari artiklile, mis tekkisid kuulates teid ja lugedes artiklit.
Eks me kõik aja oma asja, või keegi tahab väita vastupidist?! Elu on ju selline, et tuleme ilma oma asja ajama...
Kuid jäin hoopis mõtlema selle ära põlatud visiooni üle: "viie rikkama riigi sekka". Kas keegi meist ei taha olla rikas? Mina küll tahan, ja miks mitte püstitada selline eesmärk, mis siis, et pisut utoopiline... Kuid kas see ongi nii utoopiline?! Näiteks: mina olin läbinud 10km ja hõiskasin et kuhu siis veel, ikka maratonile (täiesti hull ütlesid paljud). Jooksmist olin alustanud, noh ütleme pool aastat tagasi, oma tarkuse järgi, mitte treeneri käe all. Maratoni stardis olles ei teadnud ma ikka veel kas ma selle ka läbin... Ometi läbisin! Ja olen üliõnnelik, nüüd valmistun järgmiseks ... Samas on mu deviis ikka olnud, „et mida kõrgemad on unistused, seda suuremad on saavutused!". Ja see kehtib väga hästi.
Või võtame sport, kui Erki Nool, Erika Salumäe, Veerpalu, Kiku jt poleks püstitanud endale kõrget eesmärki, poleks nad kunagi sinna jõudnud, kus nad praegu on.
Sama on ka minu arust selle visiooniga, mida see rikkus siis tähendab, et leiva kõrvale saame osta ka vorsti ja võid ning peale selle saame lubada ka veel magustoitu... Mitte visioonis pole asi, sest mida kõrgemad on MEIE (kogu riigi) unistused, seda parem on MEIE (riigi) üldine olukord... Mitte visioon ei ole vildak, vaid see, KUIDAS me seda ellu viime...
Ilma visioonita oleme tõesti kui peata kanad ja tammume paigal kui lambakari... :). Kui meil puudub JULGUS, siis mitte sellepärast, et ettevõtmine on raske; vaid vastupidi, ettevõtmine on raske sellepärast, et meil puudub JULGUS. (Seneca).
Ja veel, kui me avastame, et ratsutame surnud hobusel, siis on ju targem sadulast maha tulla... :) või kuidas?!
Kõike head ja edu soovides
ja põnevusega teie järgmist saadet oodates :)
Tere!
Olen Keskpäeva saate pidev kuulaja ning pean ütlema, et saade meeldib väga, ja saab ka ise targemaks. Eriti huvitav on ta siis kui saates on Meelis Atonen.
Tänast saadet oli huvitav kuulata, ainult Mr Kilk peaks vähem vahele segama, raske on jälgida. Möödaminnes puudutasite ka Andres Arraku artiklit: erakonnad ei ütle, kuhu Eestil minna.
Et see teema haakub teie saatega, siis toon siin juures teieni oma kommentaari artiklile, mis tekkisid kuulates teid ja lugedes artiklit.
Eks me kõik aja oma asja, või keegi tahab väita vastupidist?! Elu on ju selline, et tuleme ilma oma asja ajama...
Kuid jäin hoopis mõtlema selle ära põlatud visiooni üle: "viie rikkama riigi sekka". Kas keegi meist ei taha olla rikas? Mina küll tahan, ja miks mitte püstitada selline eesmärk, mis siis, et pisut utoopiline... Kuid kas see ongi nii utoopiline?! Näiteks: mina olin läbinud 10km ja hõiskasin et kuhu siis veel, ikka maratonile (täiesti hull ütlesid paljud). Jooksmist olin alustanud, noh ütleme pool aastat tagasi, oma tarkuse järgi, mitte treeneri käe all. Maratoni stardis olles ei teadnud ma ikka veel kas ma selle ka läbin... Ometi läbisin! Ja olen üliõnnelik, nüüd valmistun järgmiseks ... Samas on mu deviis ikka olnud, „et mida kõrgemad on unistused, seda suuremad on saavutused!". Ja see kehtib väga hästi.
Või võtame sport, kui Erki Nool, Erika Salumäe, Veerpalu, Kiku jt poleks püstitanud endale kõrget eesmärki, poleks nad kunagi sinna jõudnud, kus nad praegu on.
Sama on ka minu arust selle visiooniga, mida see rikkus siis tähendab, et leiva kõrvale saame osta ka vorsti ja võid ning peale selle saame lubada ka veel magustoitu... Mitte visioonis pole asi, sest mida kõrgemad on MEIE (kogu riigi) unistused, seda parem on MEIE (riigi) üldine olukord... Mitte visioon ei ole vildak, vaid see, KUIDAS me seda ellu viime...
Ilma visioonita oleme tõesti kui peata kanad ja tammume paigal kui lambakari... :). Kui meil puudub JULGUS, siis mitte sellepärast, et ettevõtmine on raske; vaid vastupidi, ettevõtmine on raske sellepärast, et meil puudub JULGUS. (Seneca).
Ja veel, kui me avastame, et ratsutame surnud hobusel, siis on ju targem sadulast maha tulla... :) või kuidas?!
Kõike head ja edu soovides
ja põnevusega teie järgmist saadet oodates :)
Tere!
Olen Keskpäeva saate pidev kuulaja ning pean ütlema, et saade meeldib väga, ja saab ka ise targemaks. Eriti huvitav on ta siis kui saates on Meelis Atonen.
Tänast saadet oli huvitav kuulata, ainult Mr Kilk peaks vähem vahele segama, raske on jälgida. Möödaminnes puudutasite ka Andres Arraku artiklit: erakonnad ei ütle, kuhu Eestil minna.
Et see teema haakub teie saatega, siis toon siin juures teieni oma kommentaari artiklile, mis tekkisid kuulates teid ja lugedes artiklit.
Eks me kõik aja oma asja, või keegi tahab väita vastupidist?! Elu on ju selline, et tuleme ilma oma asja ajama...
Kuid jäin hoopis mõtlema selle ära põlatud visiooni üle: "viie rikkama riigi sekka". Kas keegi meist ei taha olla rikas? Mina küll tahan, ja miks mitte püstitada selline eesmärk, mis siis, et pisut utoopiline... Kuid kas see ongi nii utoopiline?! Näiteks: mina olin läbinud 10km ja hõiskasin et kuhu siis veel, ikka maratonile (täiesti hull ütlesid paljud). Jooksmist olin alustanud, noh ütleme pool aastat tagasi, oma tarkuse järgi, mitte treeneri käe all. Maratoni stardis olles ei teadnud ma ikka veel kas ma selle ka läbin... Ometi läbisin! Ja olen üliõnnelik, nüüd valmistun järgmiseks ... Samas on mu deviis ikka olnud, „et mida kõrgemad on unistused, seda suuremad on saavutused!". Ja see kehtib väga hästi.
Või võtame sport, kui Erki Nool, Erika Salumäe, Veerpalu, Kiku jt poleks püstitanud endale kõrget eesmärki, poleks nad kunagi sinna jõudnud, kus nad praegu on.
Sama on ka minu arust selle visiooniga, mida see rikkus siis tähendab, et leiva kõrvale saame osta ka vorsti ja võid ning peale selle saame lubada ka veel magustoitu... Mitte visioonis pole asi, sest mida kõrgemad on MEIE (kogu riigi) unistused, seda parem on MEIE (riigi) üldine olukord... Mitte visioon ei ole vildak, vaid see, KUIDAS me seda ellu viime...
Ilma visioonita oleme tõesti kui peata kanad ja tammume paigal kui lambakari... :). Kui meil puudub JULGUS, siis mitte sellepärast, et ettevõtmine on raske; vaid vastupidi, ettevõtmine on raske sellepärast, et meil puudub JULGUS. (Seneca).
Ja veel, kui me avastame, et ratsutame surnud hobusel, siis on ju targem sadulast maha tulla... :) või kuidas?!
Kõike head ja edu soovides
ja põnevusega teie järgmist saadet oodates :)
Lisaks teie jutule selle kohta kui kauaks eesti krooni hindu näidata: pange tähele et Prantsusmaal näidatakse siiamaani väikeses kirjas ka frangi-hinda.
Ei saanud varem mahti kirjutama tulla. Kui ma ei eksi, siis oli just selles saates veidi juttu ka Järvikust, jättes mulje nagu oleks temaga asjata halvasti käitutud ja et partei polnud talle appi läinud. Ei arva tollest parteist ega isikust midagi, pole nende austaja. Kuid ajakirjandusest käis läbi ilmselt saates esinenute jaoks tühine pisiasi - nimelt olla Järvik jäänud vahele otse teol, ehk siis ajal, kui konkreetne raha vahetas omanikku. Ja ta oli koheselt ise oma süüd tunnistanud. Nii et temaga oli asi liiga selge, et teda oleks saanud vaeseks kannatajaks teha!
Postita kommentaar