08 jaanuar, 2011

Keskpäevatunnis Ainar Ruussaar, Priit Hõbemägi ja Meelis Atonen

Head uut aastat kõigile! Aasta esimeses Keskpäevatunnis on saatekülaliseks Meelis Atonen.
Aastavahetusel pidasid oma kõned president Ilves, peaminister Ansip ja Riigikogu esimees Ergma. Mis neil öelda oli?
Arutame, kas üleminek eurole sujus nii nagu pidi, kas midagi oleks pidanud tegema teisiti,kas hinnatõusud on seotud euro või maailmamajandusega ja kas riik saab siin midagi teha hinnatõusude pidurdamiseks. (Suhkru hinnatõusu ootel ostavad inimesed kümnete kilode kaupa magusat kokku.)
Terve nädala jooksul on vahetatud mõtteid presidendi rolli üle Eestis. Kas see on liba- või päristeema, mida siis Eesti vaja on - tugevat presidenti või tseremoniaalset isikut?
Valimiskampaaniad algasid, teede servad ja bussipeatused kirendavad valimisplakatitest. Analüüsime meile miljonite eurode eest pakutavat kaupa ja küsime "Kelleks nad meid peavad?"
Kui majandus on kindlates kätes, läheb ka sinu elu paremaks! ehk palgad, pensionid ja peretoetused tõusevad.(Ref) Ja mis on parem plaan?
IRL lubab tasuta kõrgharidust, emapensioni ja kodukulude langetamist. Sinu kindel võit ja 100 sammu parema Eesti poole.
Keskerakond vastandub selgelt, kopeerides aastatetagust mõõdukate "Aitab jamast!" kampaaniaat
Edgar Savisaar andis ajalehes Pealinn ülevaate rahaksakandaalist nii nagu tema sellest aru saab. Kas skandaal on sellega läbi või on oodata veel Savisaare pöördumist kohtusse?
Ootame teie soovitusi ja kommentaare!

30 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sõbrad, vaadakem nüüd korraks inflatsiooni osas siiski ka Statistikaameti andmeid http://www.stat.ee/49505:

"Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2009. aasta detsembriga võrreldes tõusnud 8,6% ja mittereguleeritavad hinnad 4,8%."

Administratiivselt reguleeritavad hinnad on siiski need, mis sõltuvad valitsusest, mitte maailmaturust. Arvutage kokku, kui suur on käibemaksu tõusu, elektrihinna tõusu, aktsiisi tõusu osakaal hinnakasvus.

See on on ometigi arvutuse, mitte subjektiivse arvutuse küsimus!

Anonüümne ütles ...

Atonen, sa ainus ajudega inimene reformierakonnas, kas krokodillide puuri ukse lahtijätmisel ja järgnevalt nende krokodillide poolt külastajate ärasöömisel on seost? On või ei ole?

Anonüümne ütles ...

Vabandust!

See on ometigi arvutuse, mitte subjektiivse arvamuse küsimus!

Anonüümne ütles ...

Priit, tibla oled või Venemaa mõjuagent?! Su ajalehes on tõeline Eesti ärimees, tõelistes Eesti värvides!
m.

Anonüümne ütles ...

Mis te targutate. Olgem konkreetsed. Hr Hõbemägi, EE artikli lugemine maksis enne 1EEK nüüd 0,1€ ehk hinnatõus 56,466% Kas palju pole

Anonüümne ütles ...

Ja Ruussaarele ma ütleks, et Mina vihkan seda eurot südamest ja ei saa siiamaani aru, miks pidi käest andma nii suure tüki oma rahanduspoliitilisest sõltumatusest

Anonüümne ütles ...

Kaupade hinnatõusust.
On selge, et kauba eest on lihtsam küsida 2.0 eurot kui 1,9 eurot.
Arvude maagia.
1,9 eurose asja eest ei hakak aga keegi küsima näiteks 1,5 eurot, mis oleks arvutuslikult lihtsam.
Müntide ebamugavus ümardabki hindu.
Kõige suuremaks riskiks on odavate kaupade hinnatõusl loomulikult see, kui hakatakse ütlema, et kaardimaksete puhul hakakb kehtima minimaalne maksesumma alal milel tuleb maksta sularahas.

Aga uskuge, et ka palgaläbirääkimistel hakatakse küsima ülespoole ümardatud täissummasid.
Nii nagu kroonisummadki palgasaamisel olid ja on.

Anonüümne ütles ...

Atonen, luiskad, et on sama kas on euro või sellega seotud raha. See on sama vahe kui ujuda suures jões koos vooluga, sinna kuhu vool sind viib ühel juhul kinniseotuna nagu nukk, teisel juhul võimalusega ujuda igal hetkel kaldale, kui vesi liiga sitaseks muutub

Anonüümne ütles ...

Euro puhul on päris põnev kas analüütikud suudavad eristada hinnakonvergentsi sisemisest pakkumispoolsest hinnatõusust. Kui usutav on et nõudlus lähiriikide ostjate näol tõuseb kuna hindu on lihtsam võrrelda

Anonüümne ütles ...

Atonen väidab , et Eesti kroon oli varem sisuliselt euro väikevend ja sisuliselt suurt midagi ei muutugi, tegelikult ikka muutub küll

Eurole üleminek on juriidiliselt midagi muud kui kroon , näiteks Eesti keskpank kaotab oma rolli ja Eesti peab võtma endale eurotsooni ühiseid kohustusi - näiteks pankrotis Lõuna-Euroopa riikide pankrotist välja aitamise

Anonüümne ütles ...

Aastavahetusega läks vist hoopis kroon veidi odavamaks. Mul hetkel pangaarve praktiliselt tühi, seemneks seal vaid natuke sente. Kui eelmisel aastal oli arvel kirjas 0.52 krooni (kuidas see number tekkis, sellest ei ole kunagi aru saanud - 2 sendi kaupa ju arveldust pole), mille eurovasteks samas nimetatud 0.03 eurot, siis praegu on seal ikka 0.03 eurot, kuid üllatuseks kroonivastena 0.47 krooni. 5 kroonisenti kadunud?

Anonüümne ütles ...

Huvitav on jälgida seda, kuidas euro tulek juba ka Keskerakonna valimiste vankri ette on rakendatud - Kuku raadio "Linnatunnis" rääkis Taavi Aas Tallinna eurole ülemineku komisjoni tegemisi tutvustades uhkelt, kuidas sularaha on kõik ilusti pankadesse jõudnud jne. Tuttava pangatöötajaga (kes üks selle panga europrojektide koordineerijatest) rääkides selgus, et ta ei osanud arvatagi, et sularaha jõudmine panka on Tallinna linnavalitsuse teene :)

Anonüümne ütles ...

Üheks nädala südmuseks on see,et http://eestiinternet.ee/ on alustanud .ee domeenide kaaperdamismenetlust. Väidavad, et pool Eesti Internetist lülitatakse välja kui pappi välja ei köhi. Kusjuures hinnad on krõbedamad kui mujal maailmas.

Anonüümne ütles ...

Ruussaare sõnavara pole piisav. "Aitab" võib tähendada ka seda, et Savisaar aitab (teid)!

Mihkel ütles ...

Kas tuleb see kevad teisiti? Loodan, kuigi nõuab kõvasti üksikkandidaatidelt mune - väheusutav, et etableerunud parteid algataks uut sisulist diskussiooni enda jaoks valusatel kuid ühiskonnale olulistel teemadel - haridus, parteide rahastamine, kodakondsuspoliitika, energeetika jms. Sisuliselt on jällegi valik: a) vahendid (KE, SD) b) eesmärgid (RE) c) selgrootud (IRL, ERE, RL. Õnneks on lisandunud d) üksikkandidaadid - nende toetamine on paraku solidaarsusakt (või protestiakt)

Anonüümne ütles ...

Ja parteide rahakoti nappus on ehk väike tagatis selleks, et peab püüdma osavamat retoorikat välja näidata mis võiks olla võimalus eirata tavalist näomüüki vaid ajudemüüki

Anonüümne ütles ...

Analüüsige Sirbist V-S Maiste artiklit ka

Anonüümne ütles ...

Atonen räägib et üksikkandidaat ei otsusta midagi, kui kaks üksikkandidaati saaks parlamenti , siis nende häältest võib sõltuda küll,

eriti kui vaadata kui napilt nii mõnedki seadused viimastel aegadel läbi on läinud

Anonüümne ütles ...

Miks parteilane atonen lastakse mikrofoni ette siunama oma konkurente.
Piinlik.
Mis põhimõtted on näiteks atonenil.
Kulda müüa?
Atonen räägi meile Lauri Luige ilmavaatest.
0 kõnet riigikogus.
Ah?

Anonüümne ütles ...

Atonen, on olemas ka lihtsalt targad inimesed. Miks ma vajan mingit bolševistlikku programmi nendelt, et neid valida. Miks ma pean valima parteibosside ajudeta teenreid? Eriti kui arvestada, et mõne partei juhid on lihtsalt väga vastikud, s.h Atoneni partei boss.

Jubejuss ütles ...

Meelis Atonenil on küll õigus, et üksikkandidaat jääb nõrgaks, ent mitte päris ka. Kundla on hea näide, kes mitmel korral on olnud kaalukeeleks.
Mis aga puutub sellesse, et tundmatu parteisõdur viib ellu reformi või keskerakonna ideed, siis Eestis ei ole ühelgi parteil mingit ideed.
Nagu H. Luik suvel keskpäevatunnis ütles - ütle reformierakondlasele reform ja tal tõusevad juuksed püsti.
Lisaks, keegi olemasolevatest ei muuda seda süsteemi majoritaarseks.
P.S. valides üksikkandidaadi poolt, ei lähe su hääl kaotsi, hääl läheb kaotsi siis, kui sa hääle kaotsimineku hirmus valid mõne kindlalt sissepääseva erakonna poolt, kuna nii annad sa ise loa tegevuseks, mis sulle ei meeldi. Ja lisaks jääb mulje, et erakonnad usuvad, et nad jõledalt meeldivad valijatele - ei meeldi, lihtsalt alternatiive pole.

madis_l ütles ...

Häälte äraviskamise jutt on pisut kohatu.
Meil on salajased valimised ja nii võime valida keda iganes õigeks peame ja samas igal saadikul nööbist haarata sõnadega "Mina, kui Sinu valija..."

Anonüümne ütles ...

OTSEVALIMISED KÕIKIDEL VALIMISTEL!
Ja ongi parlament ja Kadriorg vastutustundlikke inimesi täis

Anonüümne ütles ...

Kui hääletada selle poolt, kes nagunii sisse ei saa, siis hääl läheb sisuliselt valimiste võitjale (tänu d’Hondti meetodile). Ükski hääl ei jää kuhugi niisama "rippuma" Eesti valimissüsteemis.

Naiskodanik Nõmmelt ütles ...

Mm, kas Helme ja Tarand on nalja-ja pullivennad? Tarand veel kuidagi kui tahab, aga Helme ja kui mõelda Kunnast-kas mõnel mehel on kade meel, et on ka Eestis veel TÕELISI mehi jäänud pärast nõukogude okupatsiooni:)(see oli küll nali, mulle eesti mehed meeldivad). Aga mulle isiklikult sümpatiseerivad need mehed oma põhimõttekindlusega, kohe väga sümpatiseerivad. Ja Helmet (kas ta kandideerib ka nüüd?) ma eelmine kord valisingi, aga nüüd läheb vist tõeliselt raskeks, kui Leo Kunnas ka kandideerib-andke nõu, kumba valida:)

Anonüümne ütles ...

miks Meelis nii paanikasse läheb üksikkandidaatide teema käsitluses.

Anonüümne ütles ...

Tere,

Täna olete ikka täitsa lumes. Vist suurest Kilgi-puudusest. Aegajalt käin kuulatamas, kas alles pooleteise kuu pärast toimuvate ja igavakskujunevate valimiste teema on millegi targemaga asendunud. No ei ole.

Kuid soovitan ETV-d, sealt tuleb kogu aeg huvitavat!

Anonüümne ütles ...

"..mul läheb ka siis hästi, kui paljudel ei lähe, sest ma investeerin õigesse kohta.." :)blä-blä..
Tekstivulinast võib jälle hoomata, et peale (taevast langenud;) kasuliku töökoha ei ole nagu miskit ´kilbil hoida´
==>Saatesse külalisteks vähem ´vaid omakambas autoRRiteetseid´ jutupaunikutest arvamusliidreid..

Mart Uustalu ütles ...

Härra Atonen! Kas Eesti tuleviku eest mure tundmine on "egotripp". Selgitage arusaamatule valijale.

Anonüümne ütles ...

see tark saade valimissüsteemist oli neljapäevane reporteritund Ülle Madisega