Noorukese Karoli Hindriksi kandideerimine europarlamenti IRLi nimekirja kolmanda numbrina oli ootamatu. Neiul pole varuks mitte mingit poliitilist kapitali, kui blonde juukseid ja väljanägemist selleks mitte lugeda. Miks siis IRL Karoli nii tähtsale kohale paigutas?
Vastus on siin: europarlament on tehinud MTVga tehingu, et selle kaudu europarlamendi valimisi propageerida. Selle taga on omakorda hirm, et europarlamendi valimised on nii igavad ja tüütud, et Euroopa noored sellest üldse midagi ei tea, rääkimata seal osalemisest.
MTV korraldab 30. aprillil üle-euroopalise ürituse "Euroopa, kas sa kuuled mind?", kus eri maade noori kutsutakse tänavatele tulema ja seda lauset kõva häälega hüüdma.
On ju arusaadav, et just MTV Eesti endine juht Karoli on Eesti MTV vaatajate jaoks üks tuntumaid tegelasi. Tegu on nutika tehinguga, mis oli võimalik sõlmida selle tõttu, et Karoli teadis ilmselt sellisest koostööst MTV töötajana juba palju varem. Nii oli aega teda saadikukandidaadiks üles seada.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
"Euroopa, kas sa kuuled mind?" on selle kampaania täpne eestikeelne nimi.
Tänan, Andres, parandasin ära!
Ma arvan, et Siimul on reklaamides õigus, et inimesed kaovad ära europarlamenti. Vähemalt Karoli küll. Täiesti huvitav, millist eesti asja ta seal ajama hakkab?
Oma blogis kutsub ta Juhanit ettevõtte asutamist tegema 0 krooniga. Vägev! Kas tõesti tehakse seda europarlamendis? Koos Voodimärgajatest soovitajatega!? Kuhu kurat meil veel langeda on? Ei ole ta kahjuks ainuke. Siiani ei ole veel ükski eesti partei tulnud välja mõistliku kampaaniaga. Ei saa keegi aru, mida need 6 valitut seal ajama hakkavad.
Kokkuhoiuvõimalustest rääkides - üsna oma valitsemise alguses rääkis minister Lukas suure hooga sellest, et Eesti on liiga väike selleks, et eri ülikoolides õpetataks samu asju aga eri kvaliteediga jne. Et peaks sellised dubleerimised lõpetama, kuna ka tudengeid jääb vähemaks.
Praegu pole sellest enam kuidagi juttu olnud, ehkki teema on ju väga aktuaalne.Raha on palju vähem, tudengeid on iibe tõttu vähem.
Ka muidu pole ju normaalne, et ühes ülikoolis saab professoriks see, kes tõesti teeb maailma tasemel teadust, teises on sama eriala professor inimene, kes küll kipub tihti meediasse, aga kellel on 0 rahvusvahelist publikatsiooni. Kui arvestada, et selliseid libaprofessoreid on avalik-õiguslikes kõrgkoolides kümneid (ja nii on), ning kui arvestada professorite palka, siis saaks juba ühe sellise tegelinski lahtilaskmisega kokkuhoidu üle 200 000 krooni aastas.
Postita kommentaar