Eesti Panga tiiva all tegutsev Finantsinspektsioon vastas ülbe kirjaga Maksumaksjate Liidu pöördumisele, soovitades mitte segada "osta odavalt, müü kallilt" põhimõtte elluviimist Eesti Vabariigi võimude poolt.
Maksumaksjate Liit tõstatas küsimuse eluasemelaenude tagasimaksmisel toimuvast ebaõiglasest "sundvaluutavahetusest". Nimelt konverteerivad suurpangad eluasemelaene laenumaksete tegemisel eurosse ja tagasi mitte Eesti Panga kursi, vaid iseenda poolt kehtestatud kõrgema kommertskursi alusel, teenides aastas niimoodi kõikide klientide pealt mitukümmend miljonit krooni. Mõned pangad ei ole seda kõrgemat kurssi klientidele üldse tutvustanud, mõned teinud seda nii, et kliendil on sellest raske aru saada.
Maksumaksjate Liit pöördu pangaklientide huvide kaitsmiseks Finantsinspektsiooni poole, mis ei soovinud pangaklientide huvides lillegi liigutada. Vastupidi, Finantsinspektsioon asus pankade huvide kaitsele, vastates oma kirjas: "Arvame, et seaduseandja, täitevvõimu ja ka kohtuvõimu ülesandeks ning tegevuse juhtmõtteks praeguses ühiskondlikus formatsioonis ei ole ega saa olla kapitalismi iseloomustava maksiimi "osta odavalt, müü kallilt" põrmustamine."
Finantsinspektsiooni 2009. aasta eelarve on 71 miljonit krooni 64 töötaja kohta. Tarbijakaitseameti eelarve on samal ajal 17 miljonit krooni 61 töötaja kohta.
13 kommentaari:
See valuuta konverteerimise kulu on täiesti tühjast tõmmatud teema. Kui ei soovi valuutat osta laenu tagasimaksmiseks, siis võta laen kroonis! Miskipärast keegi ei võta kroonilaenu, kuna see on tükk maad kallim. Kas tõesti pole enam tõsisemaid teemasid? Tundub, et maksumaksjate liit teeb pr-i. Muuga ei oska teemapüstitust küll põhjendada.
kas saade jäi ära või siis räägiti midagi nii roppu mis kordamist ei kannata?
igaljuhul on audioarhiiv tühi.
Võiksite analüüsida ka Eesti riigi otsust FIE sotsiaalmaksu tõstmise osas.
2009. aastal tõsteti räigelt FIE avansilist sotsmaksu määra. Selle tulemusel on paljud FIEd, kelle sissetulekust üle 50% moodustab nimetatud maks, otsustanud ametlikust tegevusest FIEna loobuda. Selle asemel registreeritakse end töötuks ja nõutakse töötu abiraha. Riigi poolt loodetud kasu asemel saab riik mitmekordselt kahju. Lisaks veel töö kaotus neile, kes töötasid FIE juures töövõtjatena.
Kuid ega tehtavast tööst ei saa loobuda - perele on ju vaja elatist teenida. Seega tuleb senist tööd jätkata "mustalt".
Samamoodi kavatsen edasi tegutseda ka mina ise: lõpetan ametliku tegevuse FIEna ja jätkan "mustalt".
Kas saab olla totakamat otsust riigi poolt ?
Kas saaksite analüüsida, kui palju see riigile kahju toob, kui senised FIEd oma ametliku tegevuse lõpetavad ?
Tüüpiline "sotsialistlik" tegevus riigi poolt : inimestelt, kes on seni ise oma asjadega hakkama saańud, võetakse viimane võimalus ametlikult tööd teha ja "sunnitakse" töötama illegaalselt või siis hoopis tööst loobuma ja riigilt töötu abiraha lunima!!
15:47, valuuta oma suvalise kursiga konv-mine pole ainus rahateenimisv6imalus
http://foorum.soccernet.ee/showpost.php?p=973518&postcount=192
mitmel inimesel on muide sama probleem
Priit, saada Mihkel K. peale, las uurib Swedbank Balti panganduse juhilt (ilmselt mitteadekvaatselt) erkkiraasukeselt, kas surnutele kavatsetakse arved taasavada, nii saaks ju VEEL rohkem teenida
kuidas see uldse e-riigis tehn-lt v6imalik on? kui surnud riigikogu liige v6ib 51 h22lega mingist meeltesegadusest veel ametisse j22da (sest tema volituste l6petamine vajab nimelt l2bih22letamist;)), siis igaveseks lahkunud kliendi konto on ju p2rijate poolt surmatunnistuse alusel suletud
Seda eurovõlga tagasimakstes vaheta raha mõnes muus pangas ja siis maksa Eurodes. Kui oled võlausaldajale võlgu 100Eurot siis maksa see ja pole võlausaldaja asi kus Sa raha vahetasid!
"Sundvahetus" on absoluutselt lubamatu maffialik väljapressimine.
Nende "sundvahetuste" ohvrid peaksid kohtul paluma võla tühistamist, s.t. ei pea midagi tagasi maksma!
kapitalismi iseloomustava maksiimi "osta odavalt, müü kallilt" !? Ei ja Ja! See maksiim on piiratud Ostja õigusega osta ainult talle kasulikke tooteid talle soodsa hinnaga.
Vabaturg on kus müüja, kes pakub toodet peab seda ja müügi tingimusi korrektselt kirjeldama.
Selle kirjelduse alusel saab ostja teha otsuse kas sooritada tehing või mitte.
Kui müüja pole toodet korrektselt kirjeldanud ja ostja avastab selle hiljem ja leiab, et puuduv või ebakorrektne informatsioon kahjustas tema huve, siis on igasuguse kahju koorem müüja kanda.
Finants Inspektsioon: "Arvame, et seaduseandja, täitevvõimu ja ka kohtuvõimu ülesandeks ning tegevuse juhtmõtteks praeguses ühiskondlikus formatsioonis ei ole ega saa olla kapitalismi iseloomustava maksiimi "osta odavalt, müü kallilt" põrmustamine."
Sellise vastuse puhul näib, et Inspektsioonis on nende korumpeerunud pankade advokaadid aga mitte erapooletud ausad vahekohtunikud.
Need pangad ja korrumptandid Inspektsioonist peavad heastama laenuklientidele ja ausatele pankadele (kes kaotasid kliente korumpeerunud pankadele selle pettuse tõttu) tehtud kahju.
Mis on süsteemi järgmine aste? Kuhu saavad kahjukandjad pöörduda, kui Inspektsioon on ise korrumpeerunud?
Jah, aga igas tehingus on kaks osapoolt, kes soovivad "osta odavalt, müüa kallilt". Ka inimene võib juhinduda samast maksiimist suhetes pangaga. Kui olla neutraalsel positsioonil mõlema osapoole suhtes, siis ei peaks see üldsegi teema olema. Millegi poolest on Finantsinspektsioonile oluline see maksiim ainult panga poolt vaadatuna. Ometigi pole tegemist ju panga müügimehe, vaid järelvalveasutusega.
Ps. Mul ka ühispangas laen. Ja Hansas oli vabu eurosid - kaval sõjaplaan oli neid kasutada eurolaenu tagasimaksmiseks! Aga üllatus - see ei õnnestunud!Selleks oleks pidanud lausa lepingu ringi tegema, ja kui eurod otsa lõppevad, siis jällegi ringi tegema, et saaks taas kroonides maksta. Nimelt on minu krooni ja eurokonto ühispangas täiesti erinevad kontod, tuleb välja. Ja eurosid saab teise panka kanda eestisiseselt üksnes välismaksekorraldusega, mis maksab vaat et rohkemgi kui see konverteerimine...
Ja kui keegi tahab väita et lepingut sõlmides eksisteeris MINIGIGI läbirääkimisvõimalus pangaga siis ta teeb küll nalja :)
Viimati Anonüümne ütles: Ja kui keegi tahab väita et lepingut sõlmides eksisteeris MINIGIGI läbirääkimisvõimalus pangaga siis ta teeb küll nalja :)
Aga eespool Anonüümne ütles:See valuuta konverteerimise kulu on täiesti tühjast tõmmatud teema. Kui ei soovi valuutat osta laenu tagasimaksmiseks, siis võta laen kroonis! Miskipärast keegi ei võta kroonilaenu, kuna see on tükk maad kallim.
See Anonüümne maadleb ikka ise-enda vastu.
Ostja Juhan on turul ja valib toodet - Majalaen. Otsustab võtta sellelt kes pakub soodsama hinnaga - madalam laenuprotsent. Hiljem selgub, et osa toote hinnast (kahjulik sundvahetuse kulu) oli varjatud. Reklaamiti ju poolikut toote hinda - madal protsent.
Minu arvates on küll FinantsInspektsiooni ja kohtu kohustus see varjatud hinna osa kehtetuks kuulutada.
Ostja Peeter on turul ja valib toodet - Auto. Peeter kaupleb müügimehega ja saavutab kokkuleppe hinnas - 100 000 EEK ja sõidab uue autoga koju. Hiljem saabub arve - 110 000 EEK. Seletus väikeses kirjas arve juures, et radiaatori kork on tehingu sees 10 000 EEK eest ja ta peab ostma sellelt automüüjalt selle hinnaga.
Ma arvan, et kõik on nõustuvad sellise automüüja nimetamisega suliks ja see lisanõue on kehtetu.
Seltsimehed on poliitökonoomias päris kodus! Vähemasti eemise formatsiooni pilkega kapitalismi aadressil.
Ben4comment, palun too numbrites konkreetne näide, kui suur on konverteerimise kulu. Kõrvale pane kroonilaenu kulu. Kui suur on vahe? Kui suure osa moodusteb konverteerimiskulu vahest?
"See Anonüümne maadleb ikka ise-enda vastu.
Ostja Juhan on turul ja valib toodet - Majalaen. Otsustab võtta sellelt kes pakub soodsama hinnaga - madalam laenuprotsent. Hiljem selgub, et osa toote hinnast (kahjulik sundvahetuse kulu) oli varjatud. Reklaamiti ju poolikut toote hinda - madal protsent."
Postita kommentaar