07 juuni, 2008

Luik, Kilk ja Hõbemägi kolmekesi


Nädala kuumad teemad: kas Jüri Pihl varitseb peaministri tooli-mis juhtus Aldis Alusega-Kunnase memorandum tõmbab kaitseministrile vee peale-põlevkivi kaevandamine vs öine alkoholimüük-Enn Pandi uus amet Pariisis-eesti toit on kallim kui kunagi varem-Nordstream kiirustab/Euroopa Liit pidurdab-lennukirusude otsimine vee alt lõpetati vaikselt-kas külm võtab Riigikogu liikmete palgad-kes tahab tõsta käibemaksu-dzhuudomeister sattus ise nupuvõttesse-maksame trahvid hinnakirja järgi.
Ootame teie kommentaare ja küsimusi!

4 kommentaari:

Jaanus ütles ...

Eesti Kaitseministeeriumis töötab pea kaks korda rohkem ametnikke kui Soomes, samal ajal on Eesti rahuaja armee 10 korda väiksem ja sõjaaja armee 20 korda väiksem kui Soomel. Käsitlematu olukord. Võtke see teema kindlasti üles.

J ütles ...

Kas Sylvesteri meeste (ja Siffi ja kõikvõimalike teiste) võidud riigile ühe suure-suure augu eelarvesse ei tekita? Kas maksuametnikel on kasiinosõltlase geenid?

Anonüümne ütles ...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19082459&l=wlastnews
aga mida sellest arvate kera varatsab poest.?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/
eesti/article.php?id=19082459&l=wlastnews

Anonüümne ütles ...

Hannes Rumm kahjuks eksib (ja Jüri Pihl demagoogitseb meelega), et sõjaväeluure sooviks oma võimupiire laiendada.
Rummi väide, et KAPO hetkel juba kaitseväelasi kontrollib on vale. Hetkel on teostab julgeolekukontrolli Kaitseväes/Kaitseliidus teenivate/töötavate (sh tsiviilteenistujate) ning väljaspool Kaitseväge (näite Kminis) teenivate kaitseväelaste suhtes Kaitsejõudude Peastaap. KAPOl siin volitusi ei ole.
Rahumäe paranduettepanekud soovitavad julgeolekukontrolli viia KAPO asemel Teabeameti alla, mis on sama ministeeriumi valitsemisalas. Teabeametil on pädevus olemas, kuna ta teostab juleolekukontrolli oma töötajate suhtes (mitte KAPO). Sõjaväelaste julgeolekukontrolli andmine KAPO alla peidab endas teatud ohte, siseminsteeriumil tekib võimalus mõjutada kaitseväe personalipoliitikat (ametikohad ja riigisaladuse juurdepääsuload on omavahel seotud, seega on võimalus isikutele kõrgema tasemega (näit salajasest tõsta täiesti salajase tasemeni) loa andmisest keeldudes mõjutada selle isiku karjääri ja ametikohti kus ta teenida saab. Kaitseväe juhataja jäetakse põhimõtteliselt ilma sisekontrolli võimalusest ning kaitsevägi ise ka ei tea enam millised inimed seal töötavad. See kusjuures on ka NATO kontekstis ainukordne, kuna KAPO tsiviilametnikud ei saa teenida näit.missioonipiirkondades jne. Lisaks sellele on KAPO kahjuks poliitline organisatsioon, kaitsevägi on kõigest hoolimata siiski seni suutnud päevapoliitikast kõrgemal seista. Vaadake kasvõi arvamusküsitlusi, kui palju rahvast usaldab kaitseväge ja kui paljud usaldavad KAPOt, rääkimata Riigikogust jne. Kaitsevägi on alati tipus olnud. Kahju, et seda soovitakse nüüd "parandada", muutes kaitseväe juhataja ministeeriumi asekantsleriks ja nudides tasapisi kaitseväge. Poliitikud unustavad kahjuks ära, et terve Eesti välispoliitika on üles ehitatud kaitseväe välismissioonidele.