01 veebruar, 2008

Luik, Kilk ja Hõbemägi taas stuudios

Laupäeval on mikrofoni taga taas Hans H. Luik, Rein Kilk Tartust ja Priit Hõbemägi. Mis on teemadeks? Nädala olulisemad asjad - jätkuvad ägedad vaidlused seaduste üle, seekord on kõne all isikuandmete kaitse seadus, Riigikogus arutati saadikute kuulumist äriühingute nõukogudesse - Allar Jõksi luigelaul, Pronksiöö kangelased poleerivad kohtupinki. Ja palju muud tuntut ja tundmatut.
Kuulmiseni eetris!

13 kommentaari:

jaanomartin ütles ...

Palju õnne salastatud juubeliks, anonüümne vanaema!

Vaidlus isikuandmete kaitse seaduse erinevate nüansside üle on mu meelest järjekordne hea näide silmakirjalikkusest, milles ühiskond absurdini on jõudnud.

Ühes kohas ajame inimõiguste, isikuvabaduste, tolerantsi ja muude toredate väärtuste kaitsel juuksekarva lõhki ning teisal loobume kõigist neist õigustest ülimalt kergekäeliselt. Tihti on õiguste garanteerimisest loobumise ettekääne, et tahetakse kaitsta neidsamu õigusi ja väärtusi.

Näiteid? Maailma mastaabis on arusaadav, et terroristidega võitluses ei saa terroris kahtlustatavaid alati süütuse presumptsioonist lähtudes käsitleda. Seepärast kõik ei mõistagi ameeriklasi hukka, kui Abu Ghraibis uurimisalustele kergekäelisemalt kolakat antakse. Aga kui Euroliidus või Ameerikas käitutaks samuti mõne ohtlikus teos kahtlustatavaga, noh ütleme näiteks piraat-muusika allalaadijaga, oleks ametimeestel endal vanglareis ees.
Samuti peetakse mõistetavaks, et LAV-s on rassism pöördunud valgete vastu ja need on sunnitud Hollandisse ja Inglismaale tagasi pöörduma. Aga püüa sa Ameerikas afroameeriklastele öelda, et esivanematele tehtud ajaloolise ülekohtu heastamiseks oleks kõige parem anda neile laevapilet tagasi kodumandrile…

Isikuandmetest konkreetsemalt.

Me vaidleme, kas vanaemale võib raadio kaudu juubeliks õnne soovida, aga ei muretse sugugi, et tegelikult salvestatakse kõik meie telefonikõned, internetiliiklus, lühisõnumid ja koguni meie reaalne liikumine igapäevaselt kuhugi Suure Venna serverisse.

Te ju ei lülita mobiili välja, kui autoga sõidate? Ja kui kellegagi koos sõidate, siis tema ju ka ei lülita? Aga mobiilifirmad peavad kõik andmed alles hoidma ka selle kohta, mis võrgukärjes telefonid asusid. Vähemalt mingi aja. Ja nii ongi kuskil andmebaasis võimalik vaadata, et näe, Sergei ja Oleg said kesklinnas kokku, sõitsid koos Männikule, istusid seal pool tundi karjääri ääres ja Oleg sõitis üksi linna tagasi. Sergei lülitas aga telefoni jäädavalt välja.

Internetiäriga kursis olevate inimestena teavad ilmselt nii Hans kui Priit hästi, kui lihtne on tegelikult koguda isikute andmeid. Ma ei räägi pangakoodide õngitsemisest, vaid inimese nimest, elektronposti aadressist, telefoninumbrist ja muust, mille kogumine on täiesti legaalne. Registreeru, anna oma andmed ja logi sisse. Lisaks selline nuhkimine, millest inimene ise alati teadlik ei ole. Cookie’sid istutavad kasutajatele nii ajalehed kui portaalid ja nende jälgimine on tehniliselt nii lihtne, et selleks pole isegi küberründaja oskusi vaja. Meiegi tagasihoidlikul ettevõttel on kogunenud andmed üle 730 000 eesti internetikasutaja käitumise kohta. Me teame, mis tarkvara nad kasutavad, kus saitidel nad käivad ja kui kaua nad mingil saidil aega veedavad. Seadusest tulenevalt ei tohi me täna üritada anonüümsetele cookie’dele nimesid ega aadresse külge panna, aga tehniliselt ei oleks selles midagi keerulist. Et internet on globaalne, aga 5/6 maailma rahvastikust elab teistsuguste reeglite järgi, kui meie, siis on väga tõenäoline, et kusagil seda siiski tehakse.

Internetistatistika firma Gemius, kelle küsitlusankeedid aitavad nii Eesti Päevalehel kui Sõnumilehel reklaami müüa, on alustanud oma andmebaasi koostamist. Hans, kas sulle meeldiks, et Gemiuse poolakad analüüsiksid, kumba oled rohkem külastanud - Financial Timesi või ümber riietuvast Britney Spearsist salaja salvestatud videoklippe?

Pangad teavad meist nagunii kõike. Kui palju teenime, mida ostame ja mis kell millise kasiino juurest kaardiga raha välja võtame. Millal välismaal kaardiga maksame ja mille eest. Kontoanalüütikud tellivad programme, millega saaks ennustada, millist laenu ja kui suure intressiga me elustiil välja kannataks. Mobiilifirmad teavad samuti palju. Maksuamet. Ja veel loendamatud ettevõtted, kes meile nimeliselt arveid esitavad või meiega igapäevaselt suhtlevad. Rääkimata asutustest, kellel on õigus kogu seda infot kontrollida. Asutustes aga on inimesed. Arvuti ei varasta ega kopeeri andmeid. Inimene aga on nõrk ja ekslik, ikka võib juhtuda. Kuulsa programmeerimiskeele Perli manalateele läinud nimekaim Imre on tänaseks meeles vaid vähestel, kuid tema üritus elab.

Ja mu meelest täiesti õigustatult. Mingi piirini peetakse ju normaalseks, et kaupmees tunneb kundet nägu- ja nimepidi ja teab, kus ta elab. Nagu ka konstaabel, kes tunneb juba joogimargi lõhna järgi ära, kes täna öösel purjus peaga jalgrattaga sõidab. Ja on täitsa loomulik, et nad vahetavad andmeid. Et kes mis jooki ostis ja mis ta kodune telefon on. Aga kui kaupmees on suur mobiilifirma? Ja konstaabel hoopis ülemaailmne suur vend?

Seepärast arvan, et ühegi asjaga ei või lolliks minna.

Las vanaema saab raadio kaudu oma õnnitlused. Neid, kes täpselt teavad, kui vanaks ta sai, kus elab ja palju tal raha on, on niigi rohkem kui ta arvata oskab. Aga need teadjad peavad teda meeles ikka vaid siis, kui on aeg talle arve saata.

Siil ütles ...

Mind ausalt öelda hämmastab see, et ajakirjanikud saavad ühest nende tööd niivõrd oluliselt mõjutavast seadusest (isikukaitse andmete seadus) ALLES SIIS, kui see on vastu võetud (!). Kaasamise hea tava näeb ette, et vähemalt olulisemaid sihtgruppe esindavaid organisatsioone kaasataks seaduse kavandamisse, antud juhul ilmselt siis Ajakirjanike Liit ja ehk veel mõned. See aga kahjuks iseloomustab tervet Eesti seadusloomet. Seepärast võiks seda juhtumit vaadelda ka laiemalt, kus pärast seaduse vastuvõtmist selgub, et probleemid on temaga suured. Sihtgruppe seadusloomesse kaasates hoitaks niiviisi suur hulk probleeme ära ja ei oleks ka põhjust seadusandjate ja kirjutajate kallal ilkuda.

J ütles ...

Kas see nö "isikuandmetekaitse seadus" ei kaitseks eelkõige meie valtisevat eliiti? Et, noh ennetavalt välistada mainehävitusolukorrad kus poliitik X või Y käis näiteks lõbumajas ja jäi vahele?

Madis ütles ...

Asjasse tuleks tõsisel suhtuda:
http://www.schneier.com/blog/archives/2008/01/data_as_polluti.html

Madis ütles ...

Ennist sai link vigne.

Pärastiseks lugemiseks:
Schneier on Security

Anonüümne ütles ...

Ärge Teie ometigi Savisaare teletamist käsitlege, oleksite vähemalt üks kalevmeedia vaba kanal.
Muidu paneksite sama konksu otsa, kus juba on ETV, TV3, K2 + kõik raadiod ja nee arutlussaated.
Savikalt hää investeering - 20 toni linna raha ja kõik ainult seletavad.... aasta 2008 meediateo kandidaat?

Paavo ütles ...

Isikuandmete kaitse seadus on tõesti imelik. Uurin Estonia hukkumist ja koostan inimeste kadumise kohta ülevaadet ning igal sammul jooksen vastu selle seaduse barjääre. Näiteks ei saa enne 30 aasta möödumist Keskkriminaalpolitseist kätte Estonia kapteni Avo Pihti Interpoli tagaotsimiskuulutust, mis anti välja nädal pärast tema mahakriipsutamist pääsenute nimekirjadest.

Paavo ütles ...

Ja kinni hoitakse Pihti tagaotsimiskuulutust selle pärast, et sisaldab isikuandmeid. Hõlma alt sain selle kätte - andmed, mida kaitstakse, on silmavärv, kaal ja "keskmine kehaehitus". Igaüks, kes teda pildilt näinud, võiks seda öelda. Kah asi, mida peita.

Anonüümne ütles ...

Ajakirjandus on edukalt kaasatud andmekaitse inspektsiooni peksmisse Selleks, et keegi ei võtaks enam tõsiselt näiteks nende vastuseisu korrakaitse seaduse eelnõule, mis muudaks totaalse jälitutegevuse riigi poolt seaduslikuks.

H ütles ...

Peaministri ämmale ka palju õnne!

karlovlanna ütles ...

Hei, Tallinn! Tartus on kaablid ja Starman ja Kalev Sport. Praegu vaatan kaasaelamisega tennist OTSE. Savisaare unustasin eile ära :((

Anonüümne ütles ...

Rein ole ka Eesti Energia nõukogu liige.
Leian et nõukokku ei peaks kuuluma Riigikogu liikmed põhjusel et nad peavaksid eelkõige ette valmistama riiklike strateegiaid ja eelnõusid. Viima läbi vajalikke muudatusi riigi tasandil.
Kui on olemas strateegia siis on mõistlik, et ettevõtjad ja eksperdid saaksid anda oma panuse nõukogu töös. Arvan et selle tulemusena on riigiettevõtte töö ja juhtimine kokkuvõttes tulemuslikum.

Ylle ütles ...

Väljavõte andmekaitseseaduse Riigikogu arutelust. Eelnõu eest vastutas Urmas Reinsalu ja ütles järgmist (pärast selle lugemist näete ka ise, et töörühma juhile esitatud süüdistused ei ole õiglased, ja veel: töörühma juht ei kirjutanud seda seadust ega otsustanud ka kontseptsiooni).

U. Reinsalu
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon on kahe lugemise vahel arutanud seda eelnõu mitmel istungil. Tuleb öelda, et põhiline töö, mis me selle eelnõuga oleme teinud, ei ole keskendunud mitte niivõrd sellele, et komisjoni initsiatiivil algataja teksti muuta, kuivõrd tasakaalupunkti leidmisele eri huvigruppide probleemide vahel. Algatuseks võin öelda, et komisjon on pannud ette täna selle eelnõu teine lugemine lõpetada, homsel Riigikogu istungil viia läbi kolmas lugemine ning eelnõu seadusena vastu võtta.
Kui vaadata eelnõu teksti, mis on esitatud Riigikogu liikmetele, siis teise lugemise tekstile on lisatud ka vahetusleht eelnõu § 11 ning muudatusettepaneku nr 3 uue versiooniga. Arvamused tulid järgmistelt huvigruppidelt: Eesti Pangaliidult, Eesti Ajalehtede Liidult, Eesti Advokatuurilt, Eesti Isikuloo Keskuselt, Eesti Patsientide Esindusühingult, Teaduste Akadeemialt. Riigiasutustest saatsid oma arvamuse Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet. Selle eelnõu menetluse läbiv joon on olnud see, et valitsusasutustel on teatud küsimuste reguleerimisel kardinaalselt erinevad nägemused, mistõttu põhiseaduskomisjon pidi olema kohtunik. Samuti on eelnõu kohta esitanud oma kriitilised kommentaarid ka inimsusvastaste kuritegude uurijad, kelle hinnangul võib eelnõu sellises redaktsioonis rakendamine tuua kaasa tõsise tõrke isikuandmete käsitlemisel ajalooteaduslikus töös.
Järgnevalt kommenteerin seaduseelnõu muudatusettepanekute kaupa, arvestades, nagu komisjonis rõhutati, et sellel seadusel on kõrge regulatsiooni- ja üldistusaste ning et oluline on määratleda siin parlamendisaalis ka seadusandja tahe ja eelnõu algataja tahe, millisena kujutatakse ette ühe või teise sätte rakendamise viisi.
Muudatusettepanek nr 1 puudutab Schengeniga ühinemise läbirääkimisi ja täisteksti kooskõlla viimist isikuandmete kaitse seaduse muudatusega, eelnõuga 1078, mille me oleme vastu võtnud. Ettepanek nr 2 tuleneb Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud kohustustest.
Ettepanek nr 3, mis tuleneb eelnõu §-st 11, reguleerib andmete avalikustamist. Ma loen ette eelnõu algataja selgitused, mis puudutavad ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemist. Nimelt, kui rääkida ajakirjandusest ja ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemisest, siis algatajate sõnul on eelnõu eesmärk olnud muuta ajakirjanike tegevusvälja kehtiva seadusega võrreldes avaramaks. Kui praegu kehtib ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemisele, sealhulgas fotografeerimisele, filmimisele ja kuritarvituste kohta info kogumisele, seadus tervikuna, siis eelnõu järgi andmete töötlemisele ajakirjanduslikul eesmärgil eelnõu teised sätted ei laiene. Seega lihtsustab eelnõu oluliselt ajakirjanike tegevust. Algataja seisukohtadega on ühinenud ka seaduse rakendamise üle järelevalvet teostava Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor härra Urmas Kukk. Nimelt käsitleb see seadus ajakirjanduslikul eesmärgil andmete töötlemist ja avalikustamist ainult §-s 11 toodud mahus. Muud seaduse paragrahvid ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmetega, sealhulgas delikaatsete isikuandmetega tegelemisele ei laiene. See on algataja ühemõtteline seisukoht.