26 jaanuar, 2008

Kilk ja Luik stuudios, Hõbemägi haige

Keskpäevatund toimub seekord veidi muudetud koosseisus. Hans H ja Rein K arutavad nädala aktuaalseid asju, Hõbemägi parandab kodus külma saanud tervist. Teemadeks nädalal kuumad jutud nagu alati. Kommenteerige, küsige ja kajage vastu!

10 kommentaari:

Larko ütles ...

Priidule peatset paranemist!

AR ütles ...

Kunagine keskpäevtundlane ja liberaal Hannes Astok on esinenud tarkvarapiraatluse vastase etteastega

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=18033665

Tundub aga et see on üsna eksprompt, justkui õilsa asja eest tehtud avaldus olukorras, kus tegelik probleem on hoopis milleski muus.

Eesti probleem on see, et suures õhinas piraatluse vastases võitlusest unustatakse ära asja sisu
a) avatud standardite kasutamine
b) kasu Eesti majandusele

Valitsuse tasemel valitseb Microsofti keskne lähenemine, s.o. sõlmitakse siduvaid kokkuleppeid oma ebaeetilise käitumise poolest tuntud eraettevõttega olukorras, kus avalikkuse poolse standardi- ja tarkvarakasutuse dikteerib siiski avalik võim.

Absoluutne enamus piraatlusest on seotud ju Microsofti operatsioonisüsteemide ja kontoritarkvaraga. Küsimus on aga selles, et kas me peaksime nuumama ühte ebakvaliteetset, ebavajalikult järjest keerukamaks, mittestandardsemaks ja ressursinõudlikumaks muutuvat välismaist tarkvaratootjat.

Artiklis viidatud ITC uurimuses räägitakse, et "42 juhtiva infotehnoloogia käibega riiki ja näidas, et 10-protsendiline langus piraatluses tooks väidetavalt kaasa kõvasti uusi töökohti, tõstaks riigitulusid ja edendaks majanduse üldist käekäiku."

Paraku ei käi see Eesti kohta. Eesti majandusele annab välismaise tarkvaratootja tarkvara edasimüük ainult distributsioonimarginaali. Enamus rahast on import, mis mõjub halvasti meie maksebilansile. See hulgimüügimarginaal on suhteliselt väike raha ja ei loo mittemingit intellektuaalset lisaväärtust. Teine osa lisaväärtusest luuakse välismaistele riistvaratootjatele - Windowsi arendusstrateegia on koostöös Inteliga suurendada nõudlust järjest võimsama riistvara järgi. Eestisse jääb jällegi armetu osa lisaväärtusest ja üliväike osa intellektuaalsest lisaväärtusest.

Seega, võiks eeskuju võtta Norrast, Taanist, Brasiiliast, Hiinast jne jne riikidest ja
a) kehtestada avalikus sektoris avalike standardite kasutamise kohustus (mitte soovitus nagu praegu) ja
b) finantseerida avaliku sektori poolt vabavara arendust
b1) ühe Linuxi distributsiooni korralik lokaliseerimine
b2) OpenOffice'i funktsionaalsuse arendamisse panustamine.

See "tooks väidetavalt kaasa kõvasti uusi töökohti, tõstaks riigitulusid ja edendaks majanduse üldist käekäiku" ka tegelikult ja Eestis, mitte Ameerika Ühendriikides.

Ise ei ole paaniline linuxifänn, kasutan Microsofti tarkvara ja seda valdavalt äriparatamatusest.

wimka ütles ...

Reimaa ei saanud seda kõige räigemat ministri tagasiastumise karistust - riigikogu liikme staatust. Elu teeb uperpalle...

Ylle ütles ...

1. isikuandmete kaitse seadus on sünnipäevade asjas täpselt samas sõnastuses mis oli varem ja mis on EL direktiivis. Minu juhitud töögrupp lisas uue sätte, mille järgi tohib ajakirjanduslikel eesmärkidel inimese nõusolekuta andmeid avaldada, kui see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega Seega tegime olukorra hoopis mõistlikumaks. Et seadust nüüd äkki nii totralt tõlgendama on hakatud, paneb imestama.

2. ma pole kunagi kellelegi öelnud, et võtaksin vastu presidendi ettepaneku kandideerida riigikontrolöriks. ma ei soovi saada riigikontrolöriks.

Urmas Kukk ütles ...

Kena talvehommikut.

Andmekaitse Inspektsiooni ülesanne ei ole isikuandmete kaitsmine, vaid järelevalve nende töötlejate üle.

Andmesubjekti nõusoleku nõue on isikuandmete kaitse seaduses aastast 1996.

Nõusolekut ei ole vaja, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes andmesubjekti nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg ning surmafakt. (IKS §13 lg2

Sõbralik soovitus enne kommenteerimist kommenteeritav seadus ka läbi lugeda.

Ja kui midagi selgusetuks jääb, siis võib hr.Astok mulle helistada. Nagu ta varemgi on teinud.

Lugupidamisega

Urmas Kukk

AR ütles ...

Vabandust, et Hannest "kunagiseks" pidasin aga sinisilmsus jätkub:

Bill&Melinda Gatesi sponsorlus Leedu raamatukogudele 150MEEK ei ole heategevus vaid "platform fix" ja tulevase kommertstegevuse ebaeetiline sisseõlitamine.

150MEEK on peenraha Eesti 100 miljardise riigieelarve juures. Natuke uhkust ja väärikust võiks ju ka olla?

Anonüümne ütles ...

erastamisest-ärastamisest...

Vaadake, missugune majakene anti Koplis Männiku kaltsakate majutamiseks: http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?halu=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Kopli+79&butt=Edasi&mo_id=8623
(juhul, kui link ei vii otse "objektile", siis otsige registrist aadressi järgi: Kopli 79)

Mõtlik ütles ...

Eeliserastajad on muidugi kõik õiged inimesed... Sundomanikud võiks olla nende õige nimetus. Sunniti ju paljusid omand "taagsi võtma", et siis vasakule "finkida".

Ütlete, et uus põlvkond peale kasvanud, kes kõike otsast alustama peavad, ostma või üürima turult. Selle vahega, et mõned said algkapitali vanemate kaudu kaasa erastatud korteri(te) näol, mmõned aga mitte.

Anonüümne ütles ...

Et Leedu ja Läti raamatukogud - Microsoft või keegi teine litsenseeritud tarkvara sponsorina...? Aga need sponsorid näevad ette et kasutad MS$ tarkvara. Loogiline - odavalt saab anda. Teisi võimalikke toetajaid on ka muidugi. Aga karda oma sõpru. Mõnd arengumaid toetava organisatsiooni sõnum on selline: lihtne on saada algkapitali süsteemi alustamiseks, aga hiljem pead ise hakkama saama oma litsentsitasude ja arendustega. Raamatukogusüsteemid maksavad suht palju. Edaspidisi kulusid peab arvestama - orienteerutagu pigem vabavarale. Ja seal siis et millised toetajaid tulevad.

Anonüümne ütles ...

Head paranemist kõigile haigetele!