13 aprill, 2007

14. aprilli saate külalised on Rõtov ja Vilosius



14. aprillil on Keskpäevatunni stuudios külalisteks Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov ning Toomas Vilosius Tallinkist. (Nii Hans H. Luik kui Rein Kilk viibivad veel väljaspool Eestit.) Teemad on veel valimisel, kas on ettepanekuid? Usun, et Jüri Pihli värskeim aktsioon pakub kindlasti huvi!
Või Värner Lootsmanni tembud! Miks ma ei imesta, kui kogenud ametnik korraga tõvevoodisse heidab, et vältida seda, mis tuleb nagunii? Ja millised advokaadid on tal - isegi mitme millised, võiks öelda!
Tehnilise poole pealt tunnistan, et kui selle postituse juures on Toomas Vilosiuse pilt on suurem kui Igor Rõtovi oma, siis ei tähenda see nende erinevat kaalu Eesti elus, vaid pigem minu tehnilist puudulikkust blogipiltide ülespanemisel. Aga ma õpin iga päev midagi uut, ka blogspotiga nikerdamisel!

35 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Et, siis Värner Lootsmani pataloogia lahtiarutamine oleks pärsi huvitav. Eriti tema ootamatu haigestumine (tõenäoliselt selleks, et mitte kommentaare anda) ja ettepanek korraldada NÜÜD avalik arutelu maha lõhutud Sakala teemal - Tule taevas appi! EI oska ei nutta ega naerda - Kuid tõsisemalt, siis tõepoolest peaks teravamalt tõstatama küsimuse maavanemate vajalikusest haldussüsteemis!
Kena kevadet ja kuulmiseni laupäeval!

Anonüümne ütles ...

Saatekülalistest järeldada, siis tõotab hää saade tulla. Edu!

Priit Hõbemägi ütles ...

Tänud, ma loodan ka, et homsed külalised on jutukad - nutikad ja hästi informeeritud on nad nagunii!

Anonüümne ütles ...

Viimastel nädalatel avalikustatud (ja mitte avalikusatud) andmed parteide rahastamisest vajaks mõtestamist - mis on nende "inimeste" motiivid? Kas tõesti uskuda "politoloogi", et rahastajate ja summade tagant ei pea otsima vajalike "teenuste" ostmist.

Anonüümne ütles ...

Venemaa juba ehitab seda toru ning loota, et see ehitamata jääb on lihtsalt ulme.

Venemaad ei huvita mida teised pirisevad...

Anonüümne ütles ...

rääkige kirjanditeemadest ka mart juur pakkus head teemad välja,millisel kirjutate teie?
Mida ma ostsin Hulludelt Päevadelt.
Liis Lass ja Oliver Kruuda, meie aja kangelased.
2 miljonit krooni: on seda palju või vähe (Inno ja Irja näitel)
Noore ees on valla kõik teed ehk millistesse tõsielusarjadesse kandideerida.
Muusika ja maalikunst mobiilis ehk lahedad helinad ja taustapildid.
Rate on elu, Viru on kodu.
Hollywoodi staaride tsellu­liidi­müüdid.
Victoria Beckhami magu on kahanenud, keskmine palk kasvanud.
Eestlased: kolm lauluväljakutäit haiget ja muserdatud rahvast (internetikommentaaride näitel).
Kevasuvised moehitid.
Lugedes raha.
Matemaatika ja füüsika, levinumad mõnuained koolides.
Need öised telefonikõned Mikk Saarele.

tudeng ütles ...

minu meelest on rektori valimine oseliselt ülikooli aministratiivtöötajate sügavalt isiklike eelistuste küsimus. mäletate, mis propagandat ja jagelemist eelmistel valimistel tehti? missugune isikliku mõjutamise kampaania käis...

ma ei usu, et majanduslikud kaalutlused väga maksavad. teadlaskond on lihtsalt niivõrd kirju ja niivõrd oma maailmas, et midagi sellisel tasemel kainet nagu teil seal stuudios ehk kuulda oli -- see vaevalt põhiline on. pigem on teemaks osakondade rahastamine, vastava tööjaotuse korraldamine, isiklikud osalused, kes kuhu ja kui palju mis juhul saab jne. jõujooned selliste küsimuste puhul, soosingud ja antipaatiad on aga isikutesse sisse kirjutatud.

Anonüümne ütles ...

Treptower parki memoriaalansambel Berliinis on täiesti alles ja üsna hoolitsetud.Trv,
Indrek, Brüssel

Kristjan ütles ...

Palun, siin on tekst, mida Edward Lucas viimati oma blogis kirjutas, ja mis on juba Economist.com'is ka üleval.

"A somewhat similar row is brewing in Estonia, where the government wants to move a Soviet-era war memorial from the centre of Tallinn to a war cemetery. The figure of a bronze soldier is seen as a heroic liberator by many locals with Russian ancestry. But to many Estonians the “unknown rapist” symbolises only the switch between a Nazi occupation and an even more brutal Soviet one."

Kristjan ütles ...

Ja enne seda:

"The government’s most immediate challenge, though, will be defusing a pre-election row that Mr Ansip started over a Soviet-era war memorial in Tallinn. Supposedly, the monument has to be moved because it serves as focus for pro-Russian demonstrations against Estonia and because it inflames hardline Estonian nationalists.

Predictably, Russia portrays the planned move as pure vindictiveness, a sign of resurgent Nazi sympathies and of ingratitude towards Soviet sacrifices. Bungled diplomacy has left Estonia’s allies surprised, baffled—and silent.

The plan is not to tear down the memorial, but to move it, and any bodies on the site, to the more suitable surroundings of a war cemetery. Portrayed like that, it may be more palatable. But it will still be a hard sell: just the sort of challenge Mr Laar would have relished, given the chance."

Anonüümne ütles ...

Pronksõdur valmistab peavalu igal juhul.
Pkun välja, et kui see praegu maha võtta, siis kisa on taevani, kuid 3 kuu pärast on asi unustatud ja teema lõppenud.
*
Kas te teate münda teemat, mis muudkui arutataks ja arutataks...
Selleski saates on kurdetud, et uurijatel pole püsivust teemaga tegeleda, uued teemad tulevad peale jne.

Antud juhul töötab see asi vaid meie kasuks..

Anonüümne ütles ...

Ärge liialdage pronkssõduri teemal. Mitte keelelegi läänes ei lähe see korda. Eesti pole mingi maailmanaba. Väiksed rüselused Tõnismäel pole midagi võrreldes Lääne-Euroopas ja Venemaal toinuvate väga sagedaste massimeeleavaldustega.

Anonüümne ütles ...

Mitu olulist viga.
Eesti ei taha Gräsini ettepanekul nihutada mitte majandusvööndit, vaid territoriaalmerd. Territooriumile aga ei saaks mingit toru ehitada.
Pronkssõduri asjus on saateosalistel kummaliselt venemeelselt lömitav suhtumine. Kui Eestil on vaja ära koristada ebastabiilsust tekitav nähtus, siis on see meie asi, mitte mingite välismaa kirjatsurade asi. Kõigile välismaalastele meeldimiseks ei pea me oma riiki küll ülal pidama, ikka eestlaste jaoks. Kui ajakirjanikud selle ära unustavad, siis pole nad oma tööd korralikult teinud - nagu oli näha ka esimesest märkusest.

Y galerii ütles ...

Ja kes on Edward Lucas? Mart Laari sõbrast "ärimees", kes võib samamoodi valetada, vassida sulle otse silma vaadates ja naiivikut mängides. Tem aravamus on sisuliselt sama tähtis kui tema peeretus.

Kristjan ütles ...

Olen 12:48-ga üldiselt nõus..

Anonüümne ütles ...

inseneR
Rääkides ülikoolidest ja nende juhtimisest, unustati hoopis ära see, et ülikool on tihedalt seotud ühiskonnaga, mitte ainult läbi õppetöö, vaid ka teadus-arendustöö, mida jõukates kõrgtehnoloogiliste ettevõtetega maades tehakse põhiliselt nende maade ettevõtete perspektiivseid tootearenduse probleeme lahendades.
Kui riigis ei saada käima kõrgtehnoloogilist tootmist, siis ei teki siin kunagi sisulist vajadust ülikooli teaduslaborite teenuse järele.
Kui kõrgtehnoloogilise tootmiseta riigi ülikooli sees organiseerida töö ideaalselt ja samal ajal pole seda ülikooli ümbritsevat kõrgtehnoloogilist tootmist, mis "toidaks" ülikooli teaduslaboreid aktuaalsete probleemidega, siis üritatakse ennast juustest tõsta.

Kristjan ütles ...

Aga y galeriiga nõus ei ole. Lucase arvamust võtavad millionid inimesed maailmas puhta kullana, seega on see täthtis.

Aga ta ei kirjuta ju asjast nii negatiivselt, nagu Keskpäevatundi kuulates võiks arvata.

Anonüümne ütles ...

Pronkssõduri käsitlemine läks küll täitsa untsu, ainus asi, mis kõlama jäi, oli kellegi ara ajakirjaniku kartus, at ta peab Lääne ajakirjanikele jälle selgitusi jagama. Kui ei oska või ei julge - no kes käsib olla selle koha peal?
Pronkssõdur(i pea) on juba langenud, seda otsustasid valijad oma häältega. Ja ajakirjanike töö on sellele nüüd kaasa aidata, mitte haliseda, et oi mis saab, näe, mina pean jälle küsimustele vastama, äää, nii tülikas!
Häbi teil olgu!

Y galerii ütles ...

Eesti kinnisvaravärk oli vahepeal tõesti väga naeruväärne, kui mingeid odavalt vorbitud uberikke mingid tõepoolest LOLLID suure raha eest ostsid.
Muideks kinnisvarahinnad juba kukuvad. Vaadake kinnisvaraportaale, Tallinnas korterite hinnad kukuvad. Praegu on nad vaikselt hakanud vajuma Tartu omadele lähedale. Tartus üritavad veel hindu tõsta.

Anonüümne ütles ...

inseneR
Tehnikaülikool Botswanas ja Rootsis on väga erinevas olukorras.

Anonüümne ütles ...

Tööviljakus ju sõltub sellest, palju läbi mingi töölise raha liigub.
Kui Rootsi kaevur saab suuremat palka, kui meil, siis ongi tema tööviljakus kõrgem. Ju siis tema toodangule - maagile - on ka ostujõulisem tarbija kui meie põlevkivile.

Sama kehtib ka näiteks elcoteq 's - kui soome tehases läheb elcoteq toodang kallima hinnaga müügiks ja töölised saavad suuremat palka, siis on ka nende tööviljakus kõrgem, misest et näppude alt käib laua taga istuval tädil sama arv mikroskeeme läbi.

Jannes ütles ...

Kuna tuututasite siin LKAB (Kiruna rauamaagikaevaduse) teemal, ei pidanud kiusatusele vastu :)
Olen seal ise käinud ja nende kaevandamise tehnoloogiat ei saa meie omaga vast mitte kuidagi võrrelda.
Kaugjuhitavad kaevandamismasinad, infotehnoloogia tase jne. Soovitan minna vaatama, kui sisse saate...
Ühesõnaga võrdlete ainuüksi tehnoloogiliselt juba võrreldamatuid asju.
Kui nüüd võtta veel Rootsi tööturg ja Eesti oma, meie ja nende ametiühingud... poisid võrrelge võrreldavat!

Anonüümne ütles ...

Üks ebaõnnestunumaid saateid, mida olen kuulnud. Kuulge, kuulsa nimega ajakirjanikud - haltuura jääb ka raadios esinedes haltuuraks. Isegi ära lõpetada ei osanud korralikult, vaid helimees pidi reklaami teie mölale peale laskma.
Vaadake rangemalt, keda ja mis asjaoludel saatesse kutsute. Kuulsast nimest ei piisa, mõtlemis- ja eneseväljendusoskus peaks ikka ka olema.

Anonüümne ütles ...

Laenudest veel:

Eesti ühiskonna viga on selles, et KÕIK, kes saavad võtta laenu ja tahavad võtta laenu, võtavad laenu korraga.

Siis kui kõik on korraga laenu ära võtnud, hakkavad kõik korraga üksmeelselt pangalaenu intresse maksma.

Nii kerkibki kinnisvara hind lakke ja nii kukubki kinnisvara hind jälle alla, kõik käib lainetena.

Alguses terve ühiskond tarbib korraga kinnisvara, telereid, autosid laenude eest, siis hakkab ühiskond korraga laenu maksma.

See kõik tekitab tohutuid probleeme ühiskonnas. Järsku selgub, et on valmimas väga palju uut kinnisvara, mida keegi ei taha enam osta, terve hunnik autodemüüjaid ja telerimüüjaid lähevad pankrotti, kuna autod ja telerid on kõik soovijad ära ostnud... Kinnisvara hinnad kukuvad, kinnisvara vahendajad lähevad pankrotti, telerite ja autode müüjad jäävad ärita jne...

Kristjan ütles ...

13:07,

Eks iga ärimehe ülesanne on ju ka ühiskonnas toimuvat mõista ja mingil määral ette ennustada suuta..

See ei ole ühiskonna "viga", vaid ärimeeste nõrk analüüs. Mille peale loodus teeb oma töö, nagu ta nõrkadega alati teeb. ;-)

Kristjan ütles ...

...nii kahju, kui sellest ka on.

Anonüümne ütles ...

Majanduses tuleks vaadata terves maailmas toimuvat. Alates sellest, et USA laenab iga päev 2 miljardit dollarit, põhiliselt Hiinast. Kaua see kestab, kas aasta, viis või kümme? Ja lõpetades raha olemuse alustega. Viimase punkti juures tuleb arvestada olukorda, et maailma rahanduses on tuhande aasta kestel esimest korda olukord, kus ühegi maa raha ei ole mitte millegagi tagatud. Teatavasti 1971 lõpetas USA oma dollarite vahetamise kullaks. Mõned nimetavad seda eksperimendiks, mille tulemusi me hakkama lähiajal nägema. Üks tulemustest on raha pakkumise meeletu kasv, mis on esimeses järjekorras viinud üles kinnisvara hinnad ja ajaloos on analoogsed situatsioonid lõppenud tavaliselt hüperinflatsiooniga. Normaalses turumajanduses peaks mingi kauba pakkumise kasv viima hinna vähenemiseni, praegu on aga vastupidi. Kinnisvara on Eestis tõusnud viimasel 5 aastal ca 300%. Muud asjad 40%. Nüüd on 2 võimalust kas muude asjade hinnad tõusevad kinnisvarale järele ja läheme hüperinflatsioonilisse keerisesse või kukuvad kinnisvara hinnad kolm korda. Aga kuna Bernanke on otsustanud raha pakkumist ainult suurendada, minnakse järjest kiireneva hinnatõusu suunas.
Asjade hindade puhul tuleks vaadata mitte kauba suhet rahasse vaid kauba suhet teise kaupa. Aga see on liiga keeruline, et seda siin lahti seletama hakata. Hästi lühidalt on 1 hobune väärt 3 lammmast või 1 maja võrdne 4 autoga. Kui nüüd tasakaal ära nihkub peaks see olema tingitud ühe kaubahulga vähenemisest või kasvust. Praegu on see aga tingitud mitte nõudluse suurenemisest vaid katteta raha paiskumisest ringlusesse. Aga mis ma siin ikka mulisen, keegi niikuinii ei kuula. Ühesõnaga ootame mulli paugu ära ja siis mõtleme kuidas uut elu üles ehitada

Salamander ütles ...

Ei saa nõustuda, et The Economisti ajakirjaniku kommentaaril puudub mõju. Tegemist om ju maailma arvamuseliidi ruuporiga.
Pronkssõduri kohta on Edward Lucas postitanud oma blogisse veel ühe pronkssõduri teema laienduse:

I agree that Ansip is under political pressure to do something about the statue, and the Kremlin's tactics as always are disgustingly provocative. However, I do think he has handled it badly. I asked him when he was in London: "Can you name me any politician from any party in any other country who has come out publicly in support of Estonia on this issue". He couldn't--and clearly hadn't even thought about the issue from that point of view. By handling it in this way he sent Estonia's friends diving for cover, and gave the Kremlin an easy propaganda target.

Kristjan ütles ...

Ütlen veel üldiseks tulevikku suunatud soovituseks/palveks, et kas Sa äkki, Priit, ütleksid minu kui kuulaja poolt Kilgile edasi, et kui ta saatesse tuleb, siis räägiks rohkem asjast ja heietaks vähem oma elukogemusi. See on hirmus tüütu, eriti kuna ta ei heieta soravalt ja pool jutuajast läheb mingite parasiithäälitsuste ("ee... ee... siis... ee" peale.

See heietamisviga on Sul natuke endal ka küljes. Täna küll, õnneks, suutsid sellest hoiduda.

Jõudu!

Kristjan ütles ...

Ja veel üks ettepanek: kas ei tasuks püüda lõpetada eesti keeles sõna "prominent" kasutamise? Ja kasutada selle asemel nt. väljendit "hea kodanik".

See, esiteks, välistaks sellest kategooriast, mida me pjedestaalile tõstame, need inimesed, kelle kohta "hea kodanik" öelda ei saa mitte. (Kas poleks see tore ja hea?) Ja, teiseks, see väärtustaks meie riigi kodakondsust, mida väärtustada on vaja.

Anonüümne ütles ...

Keskpäevatunni formaat, skoop ja fookus hakkavad ära kaduma. Tehke midagi selle säilitamiseks, palun!

Keskpäevatunni viimased saated on Pressiklubi või Äripäev Eetris vms kloonid, kus käiatakse meedias üldlevinud juttu ilma erilise lisaväärtuseta.

"Kaadrid otsustavad kõik" - see, milline komplekt inimesi võiks keskpäevatunni-taolist kriitiliselt meelestatud, veidi insaiderlikku ühiskonnasaadet vedada, on üsna tundlik küsimus. Aga kaks asjalikku ärimehe-attitudega venda, kellest üks rafineeritum, teine lapsekeelsem, on suht head komponendid. Juures võiks olla üks "pehmem" erudiit, näiteks Lauristin.

Muide Hõbemägi võib saatesse täitsa sobida, aga tema oleks ikkagi kontekst, mitte tuum. Ehk siis saate "administraator", mitte see, kes annab saatele ainuomase stiili.

Anonüümne ütles ...

Küll ma igatsen taga neid aegu, kus stuudios olid Luik, Lang ja Tiido...

Kristjan ütles ...

Mis siin ikka igatseda. Tuleb lihtsalt uuesti samaväärt jõuline koosseis tekitada.

Mina vaataksin järgmise põlvkonna poole. Miks mitte näiteks Juku-Kalle Raid ja Sten Tamkivi?

Anonüümne ütles ...

A minule Kilgi heietused jälle meeldivad.

Priit Hõbemägi ütles ...

Tänan kõiki, kes kirjutasid oma vastukajad! Psnen pikemad vastused eraldi postitusena üles.