KESKPÄEVATUNNI TEEMAD TÄNA, 19. MÄRTSIL:
Kes tahavad Eestist Ukraina sõjast kasu lõigata? Paistab, et metsatöösturid on esimeses järjekorras käe välja sirutanud ja soovivad oma kasumeid säilitada. Aga metsa on meil vaja ka kodumaa kaitsmiseks!
Keskerakonna täielik põhjakõrbemine - Repinski lõputu ahnus, Stalnuhhini vastumeelsus Ukraina sõja suhtes seisukohta võtta, Nikolai Põdramäe moraalne tupik - kõik need suurendavad päev päevalt keskerakonna moraalset pankrotti. Kas Ratase aeg on ümber saanud?
Parempoolsed äkitavad uut erakond teha! Aga kus on raha?
Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine toimub suure õhinaga. Kas on olemas pikk plaan? Kelle sahtlis see on? Kui kaua jätkub vabatahtlikel võhma põgenikek aidata?
Lisatud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu vastukaja saatele:
Tere! Kuna argumenteeritud arutelu Eesti metsa, metsamajanduse ja puidutööstuse osas on oluline pean vajalikuks juhtida tähelepanu mõnedele vastuoludele eilse Keskpäeva tunni arutelus:
1) Venemaalt ja Valgevenest ei saa Eesti importida ümarpuud juba alates pronkssõduri ümber tõstmisest, ehk pea 15 a. Importinud oleme seni saematerjali 1,1 miljonit tm mis on 30% Eesti turul liikunud saematerjalist
2) Saematerjali ära jäämine turult puudutab kõige rohkem kõrgema lisandväärtusega tooteid nagu puitmajad, aknad uksed jne. Eriti valusalt lööb 30% materjali kadumine turult väiksemaid ettevõtteid maapiirkonnas, kelle rahapuhvrid on väiksemad ja tehnoloogia vähem konkurentsivõimeline kes ei suuda ennustatava hinnatõusu konkurentsis ellu jääda (Venemaa materjali kasutati kogu Euroopas - nõudlus Euroopa materjali järgi suureneb drastiliselt=hinnatõus). Kogu imporditud materjali me ei suuda kohaliku raiega asendada niikuinii, selleks peaks raiemahtu suurendama 4-6 miljonit tm mis ei ole võimalik ja mille ümbertöötlemiseks ei ole tööstusvõimekust. Küll aga on kevadeti saeveskitel vaba mahtu, mida oleks võimalik suurema materjali kättesaadavuse korral kasutada et kohaliku saematerjali pakkumist suurendada ja seeläbi negatiivseid mõjusid puitmajatööstusele, akna-uksetööstusele jne leevendada. Sama teguviisi plaanivad ka meie naaberriigid, kui kõik metsariigid suurendavad raiemahtu ~10% on võimalik materjali defitsiiti oluliselt leevendada ilma, et kellegile langeks sellest liiga suur raiesurve. Saematerjal ei ole Venemaa puhul ametlike sanktsioonide all aga sektor soovib sellest omaalgatuslikult loobuda kuna ei pea võimalikuks tänase Venemaaga ärisuhteid omada.
3) Raiemaht ei ole Eestis kordagi ületanud metsa juurdekasvu, ei kogu juurdekasvu (koos kaitsealadega), ei majandusmetsa juurdekasvu ega majandusmetsa netojuurdekasvu (kättesaadava puidu osa juurdekasvust majandusmetsas).
4) Jah, suur osa puit toodetest eksporditakse Eestist ja see on väga oluline sest Eesti majandus on väga avatud ning meie heaolu sõltub eksporditulust. Metsatööstuse eksport = hästi tasustatud stabiilsed töökohad, maksud, investeerimisvõimekus jne. mis kõik panustavad Eesti julgeolekusse. Metsa väärtusahelaga on seotud pea 1 miljard € maksutulu!
5) Väide, et metsavendlus poleks olnud 1944 võimalik kui oleks samamoodi majandatud on kummastav, kuna täna on metsamaa pindala 2x suurem ja metsatagavara (loe puude maht) 4x suurem kui enne II ms. Kindlasti on oluline, et Eesti kaitseplaanid ja metsamajandus oleksid omavahel kooskõlas. Hinnangut peaks sellele muidugi andma Kaitseministeerium või Kaitsevägi.
6) Eesti on ainus riik mis sellisel kujul rakendab linnurahu, ükski teine Euroopa Liidu riik seda ei tee. Kevadine raie puudutab 0,2% metsamaast ja seal on võimalik ette võtta leevendusmeetmeid et mõju linnustikule minimeerida: puhtpuistute valimine raieks, alusmetsa raiumine enne kevadet et see ei oleks atraktiivne pesitsuskoht, langi enne raiet üle vaatamine jne. Pole ühtegi uuringut, mis põhjalikult hindaks kevadiste metsatööde mõju linnustikule, seda oleks kindlasti vaja. Aga nende samade makrotasandi numbrite põhjal võiks püstitada hüpoteesi, et see mõju ei saa olla oluline. Metsandusele seatakse täna linnustiku osas nulltolerants, kas oleme seda valmis ka laiemalt ühiskonnas rakendama või kehtib see ainult metsanduses?
7) Väga kriitiline on hakkekatlamajade toorainega varustatus kus on tänaseks ladu jäänud kohati 3 päeva ning köetakse otse metsast toorest materjali mida kulub rohkem, kui kuiva materjali. Selle põhjus on saanud alguse eelmise kevade linnurahust mis lõi tarneahelad sassi. Kas oleme valmis lükkama Tallinna keskkütte gaasi peale mille tulemusel tõuseb lasnamäe leibkonna küttearve mitusada eurot? Kas gaasi keskkonnajalajälg on väiksem kui kohaliku hakke oma (isegi kevadise raiega)? Vastus, ei ole. See keskkonnamõju on lihtsalt siin. Ise tarbime, ise näeme keskkonnamõju - aus!
Lugupidamisega,
Henrik Välja
Tegevjuht
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
E-post: henrik.valja@empl.ee
Mobiil: +372 526 1014
Kontor: +372 656 7643
Toompuiestee 24, Tallinn 10149
Postitused
1 kommentaar:
Valitsus on sisepoliitiliselt ja kaitsepoliitiliselt justkui hangunud. Kolmas maailmasõda on alanud aga meie valitsus jaurab jätkuvalt eelarvetasakaalust. Kõik saavad aru, et meeletu inflatsioon on tulekul ja ikkagi ei taheta kaitseotstarbeks laenu võtta. Ometi on ju Ukrainast selgelt õppida, mis relvi vaja. Meil pole ühegi lahingdrooni ega Stingerit. Iga poliitik kiidab aina karmimaid sanktsioone, arutletakse diktaatori kukutamisest jne – aga siis peaks ju ahvikiirusel piiritõkkeid rajama! Kui tuleb Vene paleepööre, siis võib korraga kümneid miljoneid venelasi põgenema hakata. Vene meedia irvitab avalikult NATO jobubürokraatia üle, meie miskipärast usume, et NATO autoriteet on raudkindel. Tegelikult on vene meedias ammu lahtise tekstiga räägitud, et Ukraina järel tuleb Baltikum jne. Oleks Ukraina blitzkrieg õnnestunud, oleks üsna varsti käivitatud Baltikumi Donetski vabariigid. Praegu peaks valitsus võimalikult kiirelt valmistuma kõige halvemate stsenaariumite jaoks ning viimane asi millele mõelda on eelarvetasakaal.
Postita kommentaar