Keskpäevatunni teemad täna, 19. septembril:
ajakirjandus arutab järgmise aasta oktoobris toimuva rahvahääletuse üle, mis puudutab mehe ja naise abielu. Miks ometi praegu? Mis on selle kaugem tagamaa?
Kaitsekulude üle vaieldakse kõvasti. Kas jätta eelarvet vähendades protsent samaks või vähendada seda reaalselt? Selles on küsimus! Martin Helme soovitab uusi oste kaitsejõududele, kaitseministeerium aga punnib vastu.
Riiklik alkoholimüügi keeld algab 25. septembril. Taas suur arutelu, justkui oleks alkoholi müümine öösel mingi universaalne inimõigus. Muudatus on väga kiire, aga mitte nii kiire kui maskide kandmise kohustus hooldekodudes.
Riigikogu avaistung kestis minuti. Midagi pole arutada?
Õiguskantsler noomis Peipsiääre valda, et nad kohustasid inimesi kandma maske ja järgima 2+2 reeglit.
Pärnu linnavolinik Heldur Laurson tõusis kõneaineks, kui ta kritiseeris moodsa kunsti klassikuid Mondriani, Mark Rothot jt, tõustes lausa NLKP Keskomitee peasekretäri Nikita Hrustsovi tasemele, kes samamoodi sõimas 1960- aastatel Moskvas moodsaid kunstnikke.
Postitused
2 kommentaari:
Hea Priit Hõbemägi,
Valimistest rääkides, teeme enne selgeks nende toimumise järjekorra. Järgmise EV presidendi valimistel ei osale kuidagi järgmisel aastal KOV volikogudesse valitavad esindajad. Vaid ikka need, kes seal praegu on + Riigikogu liikmed, kui valimised lähevad valimiskogusse.
KOV valimised 2021 toimuvad ca kuu hiljem kui presidendivalimised!
1) Vabariigi Presidendi valimine 2021. aastal
Vabariigi Presidendi valimine toimub ajavahemikul 10. aug – 29. sept 2021. Riigikogu esimees kutsub selleks kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu või täiendava istungi.
2) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised – 2021. aastal
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 17. oktoobril 2021. aastal.
vt: https://www.valimised.ee/et
Ühtlasi arvan ma isiklikult, et praegune valimiskord ei vaja põhimõttelist muutust (peenhäälestust võibolla). Samuti, peaks olema valimiskogus viimases voorus jätkuvalt vajalik koosseisu 50+1 enamus (mitte vaid poolthäälte enamus). Vastasel juhul on võimalik, et viimases voorus on kaks täiesti sobimatut või vastandlikku kandidaati, kellest üks saab nt 10 poolthäält ja teine 15 (osutudes seega valituks), seda ka juhul kui 175 esindajat jätavad sedeli tühjaks. Kas sellisel riigipeal oleks legitiimsust - mõtlemiskoht! Minu meelest ei ole.
Lugupidamisega,
Mart Murusalu
murusalu@gmail.com
19/09/2020
Tere!
Priit Hõbemäele jäi vist Rahandusministeeriumi avaliku teenistuse 2019.a aruandest mulje (või vähemalt jäi selline mulje P.Hõbemäe tänases saates öeldud kommentaarist), et 2019.aastaga on Kaitseministeeriumi ametnike hulk kasvanud 107 võrra. Võin Teile kinnitada, et Kaitseministeeriumis töötab kokku alla 150 riigiteenistuja ning RaM kirjeldatud kasv tuleb pea ainult Kaitseväe kasvust 109 teenistuja võrra, mis on selgelt välja toodud ka nimetatud raportis. Nimetatud kasv järgib Valitsuse poolt Kaitseväele pandud kasvueesmärgist.
Lugupidamisega
Kristjan Prikk
kantsler
Kaitseministeerium
Postita kommentaar