27 veebruar, 2009

Herman Simmi juhtum - Eesti häving või hoopis suur võit?

Lääne allikad peavad Herman Simmi juhtumit suureks skandaaliks, Eesti ametnikud väidavad, et Eesti usaldusväärsus sellest hoopis tõusis. Kus on tõde?
Ajaleht Financial Times kirjutas Herman Simmi kohtuotsust kommenteerides: Euroopa Liidu diplomaadid ütlesid, et Eesti spioon nõrgestas oluliselt Euroopa Liidu siseseid julgeolekuprotseduure. "Tal oli täielik juurdepääs NATO ja EL-i informatsioonile ning kõik, mis ta leidis, andis ta edasi oma Vene kontaktidele," ütles üks Euroopa Liidu diplomaat.
Selle taustal paistab teravalt välja Eesti ametnike püüd võtta Herman Simmi avastamise au endale ning esitada juhtumit mingi erilise võiduna, mis on koguni Eesti usaldusväärsust tõstnud!
25. veebruaril ütles Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg, et Herman Simmi juhtum on Eesti mainet rahvusvaheliselt tõstnud.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni esimees Jaanus Rahumägi rääkis kolmapäeval ETVs, kuidas Simmi tabamine on Simmile jälile saanud Eesti luureorganite eduka operatsiooni tulemus.
Postimehe poolt tsiteeritud Prantsuse ajalehe Le Nouvel Observateur teatel viisid Simmi paljastamiseni aga fotod, mida Lääne luure oli teinud ühe kahtlusaluse vene agendi ja Simmi kohtumisest ühes Lõuna-Euroopa riigis. Eesti luurajate suurepärasest tööst taas mitte sõnagi!
Nii ongi Herman Simmi juhtumist maailmas kaks erinevat versiooni - Lääne versioon räägib NATOle tehtud hiiglaslikust kahjust ja sellest, kuidas Lääne luure Simmi paljastas, Eesti ametnikud räägivad aga Eesti maine ja usaldusväärsuse tõusust ning sellest, kuidas Eesti luure iseseisvalt Simmi üles leidis.
Tundub, et Eesti pool on otsustanud halva mängu juures head nägu teha ning ennast kõrvupidi mülkast välja tõmmata nagu parun Münchausen. See on aga puhtalt Eesti-siseseks tarbimiseks määratud info. Milleks eestlasi lollitada ja mitte tõde tunnistada?

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kes lasi tõde sedapidi paista? See lause on ühest filmist ja kehtib i g a l ajal.

Anonüümne ütles ...

Ei tea kas päris esimene kord, aga igal juhul on haruldus ka Eesti fookusega teema Economisti avalehel:

http://www.economist.com/world/europe/displayStory.cfm?story_id=13186272&source=features_box3

Käsitlus on üldiselt neutraalne, positiivse hinnangu osaliseks saavad vaid Simmi puuri pistnud Eesti tublid julgeolu organid.

Martin

Anonüümne ütles ...

Kas üldiselt ei ole nii, et keegi peabki saama süüdlase tiitli ja keegi peab olema see, kes au endale võtab? Tundub, et praegu käib veel nende rollide jagamine.

Minu arust on siit puudu veel üks suur küsimus, mida Economist samuti käsitles.
Miks H. Simmi juhtum avalikkuse ette tõmmati ning maailma samalaadsed juhtumid on maha vaikitud?
Mulle tundub, et selles ei mängi nii olulist rolli just Eesti ametnike püüd enda mainet tõsta, vaid kummalisus teiste riigireeturite mahavaikimises.
Korduvalt on mainitud, et Simmi juhtum on kõige laiahaardelisem, kuid see ei seleta, miks vaikida maha paljud teised riigireetmised! Kas riigireetja palk ei peaks osaliselt olema ka tema näo avalikkuse ette riputamine? Kas rahval ei ole õigus näha, kes need on, kes nende julgeoleku ohtu panevad?

Muidu mulle tundub, et tähtis ei ole, kas häving või võit. Oluline on, et sellest kogemusest õpitaks ning et tegeldaks eelkõige ennetustööga, et midagi taolist enam ei juhtuks.

M.