Täna, jaanilapäeval ja Võidupühal saates:
Tselluloositehase saaga Tartus sai lõpu alguse - valitsus algatas tehase eriplaneeringu lõpetamise;
Jüri Ratta surus Moldovas korrumpeerunud oligarhi kätt;
Eksamitel jäi 17 keskkoolilõpetajat vahele sarnaste vastustega;
Uus põhjus Rail Balticu ehitamiseks - hea on siia NATO tanke vedada.
Sel nädalal toimuseid ülikoolides lõpuaktused.
Panama paberid lekkisid taas.
Kutsume kõiki üles kainele ja rahulikule liiklusele!
Telli Keskpäevatund arvutisse!
Postitused
Kommentaarid
Saatejuht Priit Hõbemägi
Blog.tr.ee
14 kommentaari:
Oota Ruussaar, ise räägid kommunikatsiooni häirest ja ise samas räägid, et sina tead natuke rohkem nendest plaanidest mis seal tehases toota taheti. Räägi siis välja mida.
Võitsid kisakõrid, kaotasid teaduse, faktide, uurimiste pooldajad. Edaspidi pole vaja argumente, piisab sellest, et palgata mõni rahva lemmik laulma, teha tasuta kontsert ja novgorodi veetše kombel oponendid lihtsalt üle karjuda. On see Eesti tuleviku suhtes positiivne areng? Ja kõige piinlikum, et selle eestvedajad on Tartu Ülikoolist
Maa on ümmargune, aga Ruussaar on lame.
Ruussaar, nagu sa suu lahti teed, tuleb sealt ainult paha haisu ja lauslollust libelaarses soustis. Hoia suud koomal, näed targem välja!
Tundub, et KuKu raadio tahan valitsema hakata. Juba antakse juhtnööre, kuidas valitsus peab käituma, defineerib (omatahtsi), mi on kodanikuühiskond jne. Mehed, pidage hoogu. Ärge mõelge end jumalateks.
Soome tselluloosiprojekte juhitakse nüüd Hiina rahaga ja Hiina vajadusi arvestades. Hiinast on saanud Soome metsatööstuse vedur.
Hiinlased on sees kõigis Soome suuremates metsaprojektides pärast seda, kui tuli teade suure Hiina investeeringu kohta Kuopiosse rajatavasse maailma suurimasse Finnpulpi tselluloositehasesse. Nüüd küsitakse, kas Soomele on sellest üldse midagi kasu, vahendab Yle.
Kolm ülejäänud Hiina osalusega projekti on Kemijärvile ja Paltamosse planeeritavad Boreal Biorefi ja KaiCelli tselluloositehased ning Kemisse planeeritav Kaidi biotehas.
Boreal Bioref teatas märtsikuu lõpus, et Hiina paberifirma Shanying on selle peaomanik. KaiCell on sõlminud eelleppe Hiina tekstiiligigandi CHTC-ga. Kaidi biotehas on olnud hiinlaste kontrolli all algusest peale.
Soomes on hakatud nüüd mõtlema, miks ründavad hiinlased Soome metsatööstust.
Üks põhjus on selles, et Hiinal pole piisavalt puitu, et rahuldada kodumaist nõudlust paberi järele, räägib Soome loodusvarakeskuse teadur Matleena Kniivilä. Kuigi Hiina on pindalalt suur, on metsa seal väga vähe. Pikakiulist tselluloosipuud ei ole piisavalt, mistõttu otsib Hiina toorainet põhja poolt.
Lühidalt on Soomes olemas tooraine, mida Hiina vajab. Maailmas pöörlevad paljud asjad nüüd Hiina raha abil.
Aalto ülikooli keskkonnatehnika professor Olli Dahl hoiatab, et hiinlased ei osta toorainet sugugi iga hinnaga. Soomest otsitakse haavapuitu soodsa hinnaga, mis tähendab, et seda hangitakse tehasest kõige rohkem 100 kilomeetri raadiusest. Seetõttu peab Dahl võitjateks eelkõige kohalikke metsaomanikke.
Finnpulpi uue tehase territoorium kattub osaliselt Metsä Groupi uue tehasega Äänekoskis ja olukorras, kus mõlemad tehased vajavad 6,5 miljonit kantmeetrit puitu aastas, toob see kaasa nõudluse järsu kasvu. Kokku tarbivad kaks tehast aga viiendiku Soome puidukogusest.
Kohalikele piirkondadele on Hiina investeering suur võit, seda nii töökohtade kui maksutulu mõistes. Tervikuna aga pilt nii ilus pole, kuna keegi ei taha, et Soomest saab tulevikus üks suur tselluloosivabrik. Ekspordiks soovitakse kõrgtehnoloogilisi tooteid, mitte suurtes kogustes odavat tselluloosi – seda isegi vaatamata heale tootlusele.
Tselluloos on isegi paberiga võrreldes madalama kategooria toode, mistõttu on selle tootmise kasv murettekitav. Professor Dahli arvates näitab järeleandmine Hiina rahale Soome metsatööstuse au puudumist. Metsatööstus saab selles süüdistada ainult ennast, kuna pole suutnud arendada piisavalt uusi tooteid. Soome vajaks hädasti rohkem kõrgtehnoloogilist tootmist.
Puude raiumine kujutab endast lisaks muule suurt keskkonnariski. Keskkonna teema on jaganud teadlased kahte leeri: riigi palgatud teadlased räägivad, et metsa raiuda on hea, samas kui kriitikud viitavad metsa raiumisega seotud ohtudele. Helsingi ülikooli rahvamajandusliku metsaökonoomika professor Olli Tahvonen tõstatab küsimusele, milleks Soome metsi kasutatakse ja mis hinnaga. Küsimus ei puuduta siin ainult hiinlasi. Seda tuleks arutada, kui metsapoliitikat kujundatakse. On selge, et investorid raiuvad nii palju kui suudavad, aga Soome avalik võim peaks jälgima, et jääks midagi järele ka süsinikoksiidi sidumiseks.
Ah et Jüri Kallas. KuKu kahjuks on peaminister veel RATAS.Jah võimuiha on KUKUs täies hoos. Ja muidugi, mis on lubatud Kikilipsule, ei ole lubatud "dirigentide" arvates Ratasele.
https://eestinen.fi/2018/06/soome-raport-eesti-hakkab-alates-2021-aastast-euroopa-liidule-peale-maksma/
Hr Hõbemägi, palun ärge kutsuge Ruussaart oma saatesse, väga ebameeldiv tegelane.
Miks on minul kahju, et ei uuritud läbi eriplaneeringu Emajõe vesikonna seisundit riiklikul ja kõrgendatud avaliku huvi taustal selgitada välja tõda.
Hr. Hõbemäel on vaga suured teadmised ja huvitavad sõnavõtud meedja ja ajakirjanduse alal, samas väga huvitavad lähenemise vaatenurgad selles vallas mida kuulan väga suure huviga.
See, et Tallinnast vaadatuna hõisata kaasa ja rääkida täis saateaeg asjadest millest hästi aru ei saada on tore aga see kahjustab ainult arvamusliidri enda mainet.
Avalik saladus on, et Tartu Tähtvere linnaosa reovesi ei jookse veneajal loodud kollektorisse täismahus mis on ühendatud Tartu puhastusjaamaga. Miks peaks linnapea Hr. Klaas soovima, et enne valimisi see päevakorda tõstetakse läbi eriplaneerigu või üldse sellest räägitakse?
Kogu Emajõgi alates Tartust ülesvoolu olev vesikond suunab oma kahtlase sisuga vee suuremal või väiksemal määral allavoolu läbi väikeste sisajõgede. Sama toimub erasektoris Tabivere vallas kus oli suur aktsioon ning saatelõik AKs. Sama seis on Tartu vallaga, Kambja vallaga. Kaugemad vallad mis asuvad Võrtsjärve vesikonnas on ajaasustusega ja koormus jõele natuke väiksem kui mitte arvestada põllumajanduse osakaalu.
Minu arust oleks läbi selle eriplaneerinu nii kui nii selgunud jõevee kvaliteedi puhtuseastme halb seisunt ja tehase ehitamise võimatuks teinud.
Kes kimmeli stuudiosse lasi..latt jälle
kõvasti alla lastud
Kõigepealt - Ruussaart tuleb tunnustada, mökitamist-totutamist on oluliselt vähem. Kui nüüd sisu ka rohkem saaks (ja kaoks käibetõdede pikk ja põhjalik heietamine ´a la 'vanasti olid eksamid teistmoodi' või 'visiitidel on teatavasti protokoll' või 'jõgedel on teatavasti sellised nähtused nagu sillad' + riikide loetlemine).
Lätist ka - ükspäev tuli pähe, et mis siis oleks, kui olekski rahva joomine vähenenud (ja ei ostetaks mujalt)? Siis ju ka aktsiisi ei tuleks. Kas siis oleks hästi?
Kommentaar puulusikate tootmisest Tartus. Ok, teadus on tipptasemel, nõustun. Kuid mitut rahvusvahelise haardega multimiljoni eurose käibega tehnoloogia ettevõttet Tartust te teate? Kas on veel midagi peale Playtechi?
Kõigepealt - Ruussaare kutsumist tuleks ikka vältida,
millegipärast mökitamist-totutamist on oluliselt rohkem ja ülemäära..
Hämmastav, millist oportunismilaadset toodet tuleb sellest jutuveskist (võrreldes vana-aja-saadetega) - tuum ja objekt kaob pudrutamise sisse päris juuksejuurteni :/
A` no mis sa ikka tahad saada, kui Kuu pseudo-külastamiste päevavalgele tirimine pannakse "Maa lapikuse performance"`iga ühte paati..?)
Postita kommentaar