28 jaanuar, 2017

Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Heldur Meerits ja Mart Luik

Täna Keskpäevatunni teemade seas:
Ossinovski võitleb ikka viinaga, lõppu pole näha. Seekord sai tema kätt tunda alkoholireklaam;
peaminister pani lauale ettepaneku anda hallipassimeestele Eesti kodakondsus - ja mis mõju oleks sellel Eesti poliitikale:
Härra Nilssoni arsenalikeskuse optsioon.
Valitsus otsustas Rail Balticut toetada, vastased avaldasid meelt. Üks pool väidab, et kommunikatsioon on halb, teine jälle, et räägitud on küllalt!
Tööraamatute paanika - kellel on ja kellel ei ole.


8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kodakondsuse jagamisest. miks keegi ei meenuta seda, et eesti riigil pole mingit infot selle kohta, kui palju nö hallipassimeestest on mingis vormis vene kaasmaalastepoliitika läbi juba end identifitseerinud lojaalsena vene riigile. lisaks vene ametlikele kodakondsetele on Venemaa deklareerinud, et kaitseb igas vormis nõukogude kaasmaalasi. lisaks vene passidele on siin riigis jagatud igasuguseid muidki pabereid. andes nüüd tingimusteta kõigile kodakondsuse- kusjuures on Eesti kodakondsuse saamine ülilihtne- ka neile, kes seda jälestavad, devalveerub koheselt Eesti kodakondsus eimillekski, de facto tekib topetlkodakondsus sadadele tuhandetele. saame paarsada tuhat valijat, kes hääletab täpselt nii, nagu vene tv käsib. enne kästi hääletada Savibreeznevit, küll kohe ilmub keegi uus, kelle poolt koordineeritult need sajad tuhanded hakkavad hääletama.

Hääl rahva seast ütles ...

Kodakondsuse NULLVARIANT on sõltuvuses ("piiri")LEPINGUST. (21. jaanuaril oli siin kirjutatud Lavrovi pressikonverentsist 17.O1.2017 Moskvas)
Kuna nn. "piirilepingus" puudub üheselt mõistetav selgitus, et see LEPE asendab 1920. a. Tartu rahulepingu PIIRI MÄÄRATLEMISE ARTIKLIT; seega võimaldades väita, et praegune Eesti on ENSV BAASIL MOODUSTATUD UUS RIIK!

Anonüümne ütles ...

Eestis sureb üle 700 inimese aastas otseselt alkoholisurma aastas. Pole probleem? Eks siis ilkuge edasi.

virve rüüt ütles ...

Ratas on tulnud välja eesti õiguslikul järjepidevusel põhineva kodakondsuspoliitika poliitilise pööramise ideega. Ta on öelnud, et see riiklik-konsensuslik poliitika oli mõeldud ajulise variandina. See kattub Savisaare käsitusega Eesti riigist - 20.aug.1991 taastatud anno 1918 riik on ajutine lahendus. Selle ajutise lahenduse lõpetamiseks on Savisaar ka järjepidevalt töötanud ja Ratas on nüüd ennast defineerinud Savisaare (ja Jedinaja Rossaija) ideoloogia järgijana.

Lugege Äripäevast Dmitri Jegorovi arvamust asjast
http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/01/26/aripaev-kas-saad-aru-millega-mangid

Idee anda kodakondsus kõigile, kes on Eestis 25 aastat elanud, on poliitiline, ja kui asi piirduks poliitikaga, siis ma polekski sõna võtnud. Poliitika on kaubandus, kus müügisortimendis on lubadused ning maksevahendiks hääled. Turul oli näha rahuldamata nõudlust (loe: money on the table) ja tuli välja otsida sobiv kaup.
Ma saan asjast teistmoodi aru ja ma väidan, et me tihti teame, mida paljud „nemad“ mõtlevad, ja et me mõistame, miks just nii ja mitte teisiti. Ja sel samal põhjusel ei ole ma nõus jagama riigikorralduses kaasarääkimise õigust kingitusena. Kodakondsus võetakse, kui seda soovitakse, ja meie riigis puuduvad selle võtmiseks ületamatud takistused. Veerandsada aastat on pikk aeg, et täita ära kõik formaalsused ja võtta endale sobivat värvi kaantega pass. Kes ei ole seda teinud, on teinud sellise valiku ise.

virve rüüt ütles ...

IVAN MAKAROV: Yana Toomi mäluga on kõik korras, ta lihtsalt peab suurema rahva keelt, ajalugu ja kannatusi olulisemateks kui väiksema rahva omi. Tal on lihtsalt selline moraalne mõõdupuu. Meie europoliitik on eesti kodakondne kõigest 10 aastat, enne seda oli ta Venemaa kodanik. Oleks ebareaalne nõuda sellise saatusega inimeselt, et ta unustaks oma eelmise ajaloonägemuse jäägitult. Ja Toomi taga on 25 000 EV kodaniku hääled. Kui läheks läbi kodakondsuse nullvariant, siis meil oleks võimul juba mitu Toomi ja nende «ajaloomälu» jääkski peale: Eesti astukski vabatahtlikult Venemaa koosseisu.

e ütles ...

Ka FB-s on olemas reklaamid ja need ei ole alati peidetud sõnumitesse. Ehk siis kõrval jookseb reklaamitud lehtede nimekiri, mida ma ei saa peita. Mul pole midagi selle vastu, kui seal ei oleks neid reklaame. Lisaks veel ilmuvad uudisvoosse sponsoreeritud lehed.
Muidugi kui nad hakkavad kõiki fotosid, kus on alkohol pildil, tsenseerima, siis hakkab tsensuur häirima

Anonüümne ütles ...

Sobivad algandmed tagavad sobiva uuringutulemuse. Ainult üks näide. Teine, ka majandusega seotud näide oleks Saaremaa süvasadamast, aga seda otsige ise.
«Näiteks on meile tuttav Kymi jõe piirkond, kus on teada kümme korda suuremad dioksiinide sisaldused, kui reostamata setetega alal, aga seirejaamad on paigutatud enam kui saja kilomeetri kaugusele Soome lahe suudme suunas» rääkis Puura. Nii olevat saadud paremad tulemused.
«Seda näitas ka Nord Streami ainus sellele (Kymi jõe - toim) alale sattunud proov, kus dioksiinide sisaldus oli 64 pg/g WHO TEQ,» märkis Puura. «Fooniliselt alalt võeti kümmekond proovi sisaldustega 6-8 pg/g WHO TEQ ning leiti aritmeetiline keskmine (8-9 pg/g ringis), mille põhjal väideti, et keskkonnamõjud on väikesed.»
Veel lisas Puura, et Kymi jõe piirkonnas esineb dioksiinide ja toksikantide suurem reostus eelkõige 10-30 cm sügavusel, samas ei uuritud seire käigus setteid kusagil sügavamalt kui 10 cm sügavuselt.

Anonüümne ütles ...

Milleks lobiseda oma napsitamisvajaduse pinnalt (ja mulle endale ka tegelikult meeldib vahel, aga.)? Loeme nt Riina Raudse artikleid. Tema on uurinud ja analüüsinud.
"Millised alkoholiga seotud reeglid peaks riik kehtestama? Keda tuleks piirata? Kas eeldada, et probleemi juur on konkreetsete joojate nõrgas iseloomus ning suunata nendele kümnetele tuhandetele isikutele riiklikke teenuseid, et kahjud kontrolli all hoida? Või reguleerida, kui palju alkoholi tohib ühe riigi territooriumil müüa ja toota? Nagu me reguleerime, kui palju heitgaase tohib õhus olla ja loeme mingist piirist ülemineva koguse reostuseks? Kas saastekvoodile sarnaselt võiksime ette kujutada jootmiskvooti?

Õnneks on teadus sellele dilemmale vastuse leidnud. Valitsuse otsused, mis muudavad alkoholipoliitikat ja meie alkoholikeskkonda tervikuna, annavad suurema tulemuse, kui üksikute inimeste väljakujunenud probleemidele lahendusi otsides. Samuti väldivad keskkonnale seatud reeglid üksikisikute ahistamist mingi konkreetse tunnuse alusel.

Reegel on reegel ja kehtib kõigile, mitte ainult sõltlastele – peale kella 10 õhtul alkoholi ei müüda, sest see vähendab kahjusid keskkonnas tervikuna – purjus juhte maanteedel, vägivalda tänavatel, vägivalla juhtumeid koduseinte vahel. Sellist kvooti, kui me leiame, et kahjude kontrollimine on mõistlik, saab riik luua piirangutega hinnale, ostumugavusele (alkohol on eraldi seina taga, eraldi poes, linnast väljas vms, saadaval ainult kümnest kümneni jne) ja reklaamile."