07 detsember, 2013

Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Hannes Astok

Rein Langi poliitiline avaldus ja mida sellest arvata?
Uus kultuuriminister Urve Tiidus.
Kaitseministeerium tahab rajada uue hoone.
Jürgen Ligi kaitseb eelarvepositsioone.

* * *

Saatejärgne vigade parandus
Soovitasin saates Andmekaitse Inspektsiooni poole pöörduda, kui inimesel on avaldatud artikli sisu osas pretensioone. Nagu Urmas Loit meile saadetud kommentaaris õigesti märkis, tegeleb Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitsega, st nende juhtumitega, kus on avalikustatud nimi vm isikuandmed, mille avaldamist nende omanik ei soovi. 
Muudel juhtudel, kui toimetusega kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleb pöörduda Pressinõukogu või kohtu poole. Vabandan kiirustamisel tekkinud vea pärast.

Priit Hõbemägi

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

lugesin Hõbemägi kapitalismi varisemise lugu. Et kuis see inimeseloom ikka niimoodi loodud on – kohe ei saa mitte liigikaaslasi hävitamata olla. Toitumisahela tipp - eneseregulatsioon peab teatud protsendile sisse programmeeritud olema? Kui lihtsalt maha löömist enam kultuurseks ei peeta, hakkab niisama ahnitsema (ja tootma asju, mis kohe ei tapa, aga pikemas perspektiivis vägagi)? Või läheb lodevaks ja saab otsa nagu Rooma impeerium. Oli ometiks üks võimas asi, aga näe, ikkagi lõppes ära. Meenus viimase PISA testi tulemustega seoses. Vanad mugavad heaoluriigid usinuse poolest silma ei paista. Britid porisevad: „The single area in which our teenagers scored above average is “being happy at school”. This could be linked to the fact that they don’t seem to be doing algebra and can tell teachers to “Eff off” without fear of reprisal.” (Telegraph) Usinad jälle ei olevat õnnelikud (Korea). Kõik on kuidagi kiivas. Mis see tõuke-tõmbejõud on? Mis on saanud õnnelikust rahulolust saavutatud saavutuse üle? Spordis ollakse nõus üliinimlikke treeninguid tegema, miks paljude kooliõpilaste loomulik uudishimu juba algklassides maha tambitud saab ja “õnnelik-olek” seondub logelemisega? Kuis on elu niikaugele jõudnud, et vaimne pingutus enam õnnelik-olemise juurde ei kuulu?
Aga Lang... eks Sirp ole ohtlik tööriist. Mind isiklikult vihastas pääministri väide, et oleks Betti Alver pandud (Kenderi asemel siis), poleks keegi midagi öelnud. Et kui inimestele ikka kohale ei jõua, et on need, kes sukerdavad ja need, kes ei sukerda, siis ei ole lihtsalt midagi teha. Pisut pettumust tekitas ka Ruussaare ja Samosti mittenimetamine - kas oli karta, et ikkagi mingid tõendid on :D?

Anonüümne ütles ...

sry, ID ka - Mall

Anonüümne ütles ...

Urve Tiidus on sündinud Raplas! Kus ta siis saarlane on? Ega Saaremaal elamine ei tee veel saarlaseks?!

Anonüümne ütles ...

Lugupeetud saatejuhid!
Kui algallika kriitiliselt tuleks suhtuda Teie unenägudess?
Tänan vastamast.Teie iga laupäevane kuulaja.
Tõnno

Anonüümne ütles ...

See kes Eestimaal elab ei ole eestlane vaid eestimaalane! Eestlane on rahvus koos ajaloo ja juurtega. Sama kehtib ka saarlase kohta.

Urmas Loit ütles ...

Julgen sügavalt kahelda Priit Hõbemäe teoorias, et kui ajaleht veebiversioonis ei paranda vigu ära, tuleks pöörduda andmekaitseinspektsiooni poole, kes teeb lõpuks ka ettekirjutuse. See ei ole AKI ülesanne. Vigade parandus eneseregulatiivselt tuleneb eetikakoodeksi p. 5.3 või õiguslikult võlaõigusseaduse § 1047 lg 4. Ja õiguslikus diskursuses pole pöörduda kuskile mujale kui kohtusse. AKI sekkub vaid siis, kui on õigustamatult on avaldatud isikuandmeid.

Anonüümne ütles ...

Millal võtab Delfi ette aktsioone oma töötajate töötulemuse kvaliteedi parandamisel?
.
Kui isegi Delfi FORTE teema alt saab lugeda hulgim ebakvaliteetseid või lausa rumalaid artikleid, kus on siis terve plejaad artiklit ja selle autorit sõimavaid ja parandavaid kommentaare, siis on olukord ju hull?
.
Kas te olete mõelnud, kui ruineerivalt mõjuvad Delfi töötajatele kommentaarid, kes mis kirjutavad, et "sellise palga eest ei saagi paremat kaadrit valida, kui ainult algkooliharidusega", kusjuures kommentaatorite arvatav toimetaja palga suurus on tingitud vigastest artiklitest. Nii kirjavead, tekstide kokkupaneku tehnilised vead, teksti sisulised vead viitavad, et delfi ajakirjanik ei tea ega saa aru mida ta teeb.