22 juuni, 2013

Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Hannes Astok ja Marek Strandberg

Keskpäevatund täna: miks öötöölised Toompeal nii närvi lähevad, kui tuleb valgel suveööl natuke ajutööd teha (vt ka Hädakisa Riigikogus: appi, öötöö tapab!").
Võitlus koolide rahastamise pärast lõppes eimillegagi. Muudatused kooliseaduses tekitavad aga paksu verd.
Reformerakond otsustas juhatuse valimiseks kordushääletust mitte korraldada. Kas see avaldab mõju nende käekäigule ja mainele?
Tallinna ringkonnakohus mõistis oma otsusega maadevahetajad süüdi. Kas ühiskondlik õiglustunne võidutseb või on asi juba vana ja ebahuvitav? Mis saab siis, kui asja hakkab arutama Riigikohus?
Palgatõus on vältimatu, ennustab analüütik Maris Lauri. Kuidas saavad jätkata need ettevõtted, kel pole ressursse töötasusid tõsta?

15 kommentaari:

maikel ütles ...

Kas uue PGSiga ka direktorite ametitega piiratakse? Toimuks ebakompetentsete direktorite vahetamine. Näiteks tartus mitmed juhtumid direktorite eelnevalt.k

Anonüümne ütles ...

Kas 66,6% saateosaliste jaoks on koolidirektorid a priori onupojapoliitikat ajavad vastutustundetud kaabakad

Unknown ütles ...

Mis eksamist Te räägite? Metoodikuks saamiseks ei ole ju eksamit vaja teha.

Unknown ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

Strandberg ja Hõbemägi, vaadake seda suurt pilti, mida Astok asjaosalisena niigi teab, aga mängib lolli nagu ei teaks. Eesmärk on reformi-respublika valitsusel erinevates eluvaldkondades alati olnud ühest küljest vastutuse ära veeretamisel oma parteilastelt Toompeal ja teisest küljest rahade liikumise kontrollimine läbi "oma poiste".

Anonüümne ütles ...

Tasuta kõrghariduse puhul tuleks inimesel, kes peale ülikooli suundub välismaale tööle, see tasuta saadud haridus sisse nõuda.

Anonüümne ütles ...

rapsimine-rabelemine võiks olla koolireformi moto. MIKS ei ole üldse küsitud, mida spetsialistid arvavad? Aaviksoo nagu teaks ülikoole - selgub, et isegi mitte seda, sest tubli tasuta-kõrgharidus kaugõppijatele elukestva õppe lõpetab.
Ise töötasin veel 2 aastat tagasi koolis - never ever any more. Milleks? Miks ma pean kõike seda tõmblemist taluma? Armastus laste vastu ja tunne, et neid peab õpetama, NII võimas ka ei ole.

Anonüümne ütles ...

Siit saab riigieksamite kohta lähemnalt lugeda: http://arvamusaed.ee/782-gumnaasiumiopilased-on-muutumas-haridusreformide-katsejanesteks/

Anonüümne ütles ...

,,,saade v.meeldib.Priit Hõbemägi,on,nagu:uus/värske/kunagi noorena,kui see saade alustas.
2)Aga,minu teema,oleks selline,mis just-tänast-ei puuduta. A'ga! Riivamisi,oli,et:peavoolu meedia.
Ja.Et,Ta(P.H.)on -eraraadios aastaid,nüüd noortega Ülikoolis,tal on tulnud n.ö.ise ennast üles töötda ja ka kanalit ja ajalehte,olla nii huvitav,et kutsuti Tallinna Ülikooli
Ja,see,riigirahakotil,ETV võiks üldse kinni panna.On,tegelikult,valitsuse propaganda asutus.Käpiknukk.
Seda kuulsin,67bussis,mis Gonsiori t.valgusfoori ees seisis
a)Kui Tallinna Tv,on-ainult selle linna;siis ETV-lauspropaganda.
b)Küll need ajakirjanikud töö leiavad,kuidas:maakooli/postkontori/kioski
Et,peaks'ki arutama:"on,meil sellist,valitsuse lauspropaganda/käpiknuku,ülapidamist vaja?"
sorry,aga see teema tõuseb.

Anonüümne ütles ...

P.S töötan tudengitega omal alal edasi, aga seal ei ole vähemalt seda tunnet, et kui sa klassi ees ei seisa, oled riigilt varastanud (aega ja raha, mis sulle õpetajana makstakse). Et seda aega, mis omaenda akude laadimiseks läheb, KA väärtustatakse.

Anonüümne ütles ...

Kas tõesti on raske aru saada, näiteks:
1% - sooritatud
20% - sooritatud rahuldavalt
60% - sooritatud hästi
80% - sooritatud väga hästi

Anonüümne ütles ...

veel P.P.S - 1 punkt riigieksamist väljendab põhiliselt seda, et eksami koostajad ei suuda koostada eksamit, mille kõik (erikallakuga või ilma) õpilased läbida suudaks. Nt inglise keeles tihtilugu 100 punkti ei saa keegi - kuigi meil on kolledžid ja koolid, kus algklassidest peale hulga rohkem tunde kui 'tavalises' koolis. Seega kvalifitseerub rohkem olümpiaadiks. Loomulikult ei või olümpiaadil keegi läbi kukkuda.

Urmas Iisop ütles ...

Saade oleks sisukam kui päevateemasid kommenteeriks parteitud arvamusdiilerid, näiteks I.Tarand ja T.Kümmel. Praegune koos tervet erakonna kompromiteerinud ärimehe Strandbergi ja reformierakondlase Astokiga sarnanevad kui isikukultust oleksid asunud lahkama Malenkov ja Kaganovitš.
edu Teile!

Anonüümne ütles ...

Eesti Vabariigi alguses normaalselt toimiv koolikorraldus on nn "reformidega" segi paisatud. Mulle jääb arusaamatuks, miks reformitakse koolikorraldust, hariduse sisust ei räägi enam keegi. Seda tehakse arvatavasti rahapuudusest või oskamatusest rahaga mõistlikult ringi käia. Õpetajate atesteerimine toimis, selleks olid oma nõuded, millele õpetaja peab vastama, otsuse tegi vastav komisjon, sellest sõltus ka palgatõus. Normaalne süsteem. Nimetust tuli kaitsta iga 5 aasta tagant. Nüüd siis on selleks otsustajaks direktor, kellele rohkem palka maksta, aga nimetusi pole. Eesti riik peaks määrama riigi ühtse sisulise hariduspoliitika, ja seda ministeeriumi juhtimisel ellu viima, see ei tohiks sõltuda opositsiooni ja koalitsiooni omavahelisest kemplemisest. Selle eest peaks hea seisma parlamendi esimees, peaminister ja president. Hariduse sisust ei räägi enam keegi, nüüd oleks meil justkui vaja seda koolidirektorit, kes hakkab teostama oma kohalikku hariduspoliitikat. Lausa jabur! Gümnaasiumilõpueksamid peaksid näitama, et õpilane on omandanud vastava hariduse, 60% võiks olla rahuldav. 1% või 20% seda ei näita, ma ei saa aru, mida see üldse näitab? Et käis koolis? Noored inimesed võiksid koolis ikka õppida ka! Ja see tunnikoormuse kaotamine, kõik saavad võrdselt palka 35 nädala töötunni eest. Nii see vist oli. midagi segasemat on võimatu välja mõelda! Meie haridusreformid lõhuvad toimivaid süsteeme. Ja selle all kannatab eesti rahva haridus.

jsmith ütles ...

Googlesse kirjutasin suur baabülon ja sain http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/1101989211

palun kommenteeri seda Suurt Baabüloni e Suur Baabülon