Sel nädalal noomisid Riigikogu nii president (haldusreform on võtmeküsimus) , riigikontrolör kui õiguskantsler (miks ei täida Riigikogu riigikohtu otsust KOVide piisava rahastamise kohta; haldusreform on inimeste õiguste küsimus). Uurime, milles asi.
Analüüsime põhjalikult Riigikontrolli raportit riigivara kasutamise ja säilimise kohta.
Kolletasid kihelkonnad, varisesid vaprad vallad - haldusreform on taas kõneaineks!
Rongiga Varsasavisse ehk kuidas Hitler ja Stalin oleksid Rail Baltica probveemi lahendanud?
Irvhammastel on pidu – põllumajandusministeerium sai Juhan Aare kalafilmi kätte!
Aaviksoo uued ideed – riigis olgu 54 gümnaasiumi! Kes pakub vähem?
Kas Tallinna müügimaks kaob?
Misioone Afganistanis ja Iraagis pikendati. Ainar Ruusaar käis Afganistanis. Mis seal tegelikult toimub?
Postitused
11 kommentaari:
Kahju, et Stradbergi täna saates pole. Huvitav oleks kuulata tema kommentaari "Pealtnägija" elektriautode jätkuloole.
Mitemed tuttavad ajakirjanikud tegid elektriautode promoloo pihuks ja põrmuks. Tundub, et Strandbergi intervjuuga üritati teises saates seda asja siluda aga Roaldi rünnakuid oli kohati piinlik vaadata. Kirss tordil oli muidugi Kärmase kommentaar, et kui poleks olnud rikkaid lolle, kes kunagi ulmehinnaga kohvrisuuruseid telefone ostsid, siis poleks olnud innovatsiooni ja moodsaid nutitelefone.
PS! Olen põhimõtteliselt elektriautode poolt aga eramutele päiksekütte, maakütte ja pisikeste elektrituulikute paigaldamise toetamine oleks olnud mõistlikum ja tõhusam energia kokkuhoiu seisukohast. Arvan, et paljud oleks seda võimalust kasutanud.
Eelmisel nädalal oli tõrge arvuti kasutamisel(raamatukogudes)et umkaudu sellel ajal kui olevat olnud ;rahvusvaheline meeleavalduste aktsioon ;
Ja nagu hiljem näha oli siis ei paistnud sadat meeleavaldajatki kes seal Vabaduseplatsil mingeid plakateid hoidsid.
(;aprillirahutuste ; ajal oli vist ka võrgu ja mobiilileviga mingi jama).
Eesti Küberkaitse võiks sellise programmi meisterdada,
et vajadusel näidatakse
arvutis ja TV-s
;Luikede järve;
Mõnest müüdist:
1-;Saastekvoot; ei maksa midagi-
Maksab ikka küll kui selle ;kvoodi; saamiseks/nõuete täitmiseks tehakse erinevaid piiranguid(kasvõi lõkke tegemiseks).
Pealegi kui seda ;kvooti; mitte müüa siis järelikult tohiksid mõned ettevõtted vähem saastada -
Eeltoodust lähtuvalt ei ütleks ,et ;saastekvoot ei maksa mitte midagi;.
2-nagu oleks tööliste elu hullem kui Ametiühinguid ei oleks-
Et mille poolest siis Eestis töötajate olukord hullemaks läheb kui praegused eesti AÜ-d sulgeda?-
Et kas siis hakatakse Eestis kupjaid,orjakaupmehi,orjapüüdjaid tööle palkama?
Las siis lugupeetud Rein Kilk teeb full disklõužure, nagu ta armastab öelda ja räägib sellest ka kuidas:
26 milli kompensatsiooni välja petta
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/mis-maksab-rein-kilgi-maatukk.d?id=60250268
kuidas Werolist rahasid ainult pankrotihoiatusega kätte saab http://majandus.delfi.ee/news/uudised/pollumees-esitas-werol-tehased-vastu-pankrotiavalduse.d?id=49246355
ja kuidas tankistide abil vara kanditakse http://majandus.delfi.ee/news/uudised/kilgiga-seotud-firma-sooritas-osava-kinnisvaratehingu.d?id=30637747
Kahtlemata nupumees aga kas sellise inimese ülejäänud juttu saab eriti tõsiselt võtta?
Koolidest ja õpetajatest.
Õpetajaele tuleb palka maksta nii, et õpetaja on rahul ja omavalitusels valus, kas teile ei tundu. Ja kui muud lahendust (karjäärimudelit) pole siis tuleb teha tähtajalised lepingud.
Mul on piinlik teada, et Viljandimaa aasta õpetaja, kes on tööd teinud 55 aasta saab preemiaks 20 eurot.
Õpetja ametile tuleb tekitada konkureeriv huvi ja kõrgkoolides peavad ttuleviks õpetajakutse saam vaid neljandiku esimese hulka (õppeedukuses) kuuluvad üliõpilased
Veel elektriautodest versus tehnoloogia arendamine:
Kas polnud isamaaliitlaste üks kuldlauseid, et antagu hädasolijale õng, mitte kala..?
Saastekvootide eest toodigi meile hulk elektriangerjaid..
aga kusjuures selliseda asjad nagu kooli bussid on liikvel. seda aga ainult suuremate linnade juures. väikeste koolide juures vist mitte.
Kommenteerides pealtnägijat ja mind interrvjueerinud inimest pole mul muud öelda, kui tõdeda, et Eestisse on tekkinud võimuööbikute seltskond (seesama pealtnägija) mis raha eest ja võimu kiituse ja kõdistuse nimel on valmis haukuma kõigi peale, kes midagi kehva läikiva võimukandja pihta ütleb. Üsna tobe oli seda kogeda.
Seda enam, et mind intervjeerinud olend vabandas oma isikliku rünnaku pärast väljapool seda intervjuud.
Need selgitused, mis nende vooluautode kavaga tuksi läks, loomulikult eetrisse ei jõudnud.
Kogu gümnaasiumikulu efektiivsusarutelu kontekstis, on ärganud mus sügav kahtlus kuivõrd mõttekas on 12-aastane ühtse programmiga koolikestvus. Kas on kellelgi julgust selleteemaline arutelu üles ärgitada? Mis küll juhtuks meie gümnaasiumi-programmi elukohastamisega kui seada eesmärgiks kogu tarkusjagamine 11 aastaga ära teha. Mis juhtuks küll täiskasvanud koolilaste ja usinate õpetajatega kui nad aastas mitte 4 kuud ei puhka?
koolivõrgust: paluks mitte klišeedega vehkida, juba praegu käivad lapsed, 1.-12. klass, mõnes vallas, nt Kohila vald Raplamaal, koolis koolibussiga 15-20 km kauguselt, lähim naaberkool on teises maakonnas 30 km, oma maakonnas maakonnakeskuses Kohila alevist 25 km kuid valla kaugemast servast 40. Koolis 800 õpilast, gümnaasiumiosas ca 150. Tugev kool, kuid praegu gümnaasium sulgemisohus, mille tulemusel kaoksid põhikoolist eriainete õpetajad, sest ainuüksi põhikool neile koormust ei anna.
anonüümsele 12.33: kust küll võetakse see arusaam, et haridustöötajad nii pikalt puhkavad? Igas koolis on pärast kooliaasta lõppu veel suvetöö, lisaks igasugused koolitused, kursused, paberitöö, ainekabineti korrastamine, õppematerjali ettevalmistamine jms, tegelikult puhkab õpetaja heal juhul 4 nädalat, mõnel aastal ehk õnnestub puhata ka 5, olenevalt ametikohast. Kõrgkoolides aga on pidev häda sellega, et personaliosakond nõuab, et teadlased-õppejõud võtaksid kasvõi nädala või kaks puhkust, mida neil reeglina üldse ei õnnestu teha, sest vastuvõtt kraadiõppesse, atesteerimised jms kestab poole juulini, siis toimuvad juba ka bakalaureuseastme sisseastumisvestlused, august on rahvusvaheliste konverentside ja suveülikoolis õpetamise kuu, augusti lõpus on kaitsmised ja uue kooliaasta algus, nii et seegi on klišee, et haridustöötajad muud ei teegi kui puhkavad. Ja lisaks juurde, et vähemalt kõrgkoolides on töölepingud tähtajalised, nõuded sedavõrd karmid (varasemate publikatsioonide, projektide, raha hankimise kohta ülikoolile, välismaal töötamise kohta), et enamasti üle ühe kandidaadi kohale keegi ei kvalifitseerugi. Seda viimast on muidugi meil meedias sootuks valesti tõlgendatud, justkui oleks see mingi onupojapoliitika... Aga, jah, selle vastu, et õpetajakohtadele oleks konkurents, nagu Marek üleval õigeks peab, ei oleks küll midagi. Nende töölepingud võiksid olla ülikoolidetaolised. Ja samas võiks muidugi ülikoolide palgad olla gümnaasiumiõpetajatega võrreldes pisut kõrgemad, kui nad seda täna on, sest praegu on teadusasutuse vanemteaduri ja gümnaasiumi vanemõpetaja palgad võrdsed.
Postita kommentaar