24 september, 2010

Keskpäevatunnis Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Hannes Astok

Haridusminister Tõnis Lukase ettepanek kõrghariduse eest tagantjärele tasu nõudmisest vajab kaalumist. Kas tasu nõuda ka nõukogudeaegse kõrghariduse eest või mitte? Reformierakonnale see idee aga sugugi ei meeldi. Las Hannes Astok selgitab, miks ja kuidas saaks paremini kõrghariduse rahastamisest puudu olevad 1,7 miljardit kokku. (Majandusteadlane Andres Arrak muide soovitab riigisektori palku kärpida alla erasektori keskmist, et nad tunneksid endipoolt vastu võetud valede otsuste raskust!)

Piimahindade tõus rabas tarbijaid! Mida ütlen selle kohta toiduainetetööstur Rein Kilk? Siin on mitu olulist probleemi: esiteks segane lugu väidetava ähvardusega ühele piimatootjale samuti hindu tõsta või muidu... (Muide, ka Fazer Eesti teatas, et kavatseb leivahindu tõsta.) Konkurentsiameti hämarad vastused küsimustele, mida ja kuidas nad uurivad, näitavad selgelt, et konkurentsiametil puudub absoluutselt taju nende ootuste suhtes, mida avalikkus neilt ootab. Märt Otsa juhitud ametil on võimalus rahva õiglustunnet turgutada, kuid paistab, et tegu on tuimade bürokraatidega, kes käituvad nagu tüüpilised ametnikud. Ning samas on mõned kauplused pärast piima hinna tõstmist 9.90 peale selle 7.90peal taas alla lasknud.

Pärast kolmeaastast vintsutamist lõpetati kriminaalmenetlus kapten Rene Toomse üle, kes Afganistanis teenides sattus keerulisse olukorda - et päästa tsiviilisikute elu, pidi ta kiiresti tegutsema, kuid hiljem süüdistati teda selle pärast riigisaladuse lekitamises. Nüüd on õnneks tema Kolgata tee enam-vähem õnnelikult lõppenud. Kuid millised on õppetunnid?

Eestis olid Euroopa Keskpankurid, kes manitsesid Eestit mõistlikkusele. Kas sellest on aga abi? Mäletame ju kuidas Riigikogu ajal, mil avalikkus oli majanduskriisist täiesti teadlik, oskas teha hiiglasliku riigieelarve, mida hiljem 3 korda kärpida tuli... Ja peaminister Andrus Ansip ütles - kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada!
Tõnis Palts naaseb poliitikasse. Tore, aga kas sellest ka midagi muutub?
Rahvaliidu tüliratas keerleb hooga edasi - ilmub uusi tegelasi, kellelt Juhan Aare on raha võtnud, aga filmid tegemata jätnud. Kui aga lugeda näiteks Elo Tuglase kirju, siis just niimoodi elasid eesti kirjanikud vanal heal eesti ajal - ühest võlast teiseni, vahepeal pidutsedes ja prassides. Ei midagi uut! Aare lihtsalt jätkab oma Kultuurifilmiga vanu kultuuritraditsioone! Ja kas vastab tõele teooria, et taustajõududena suunavad Rahvaliidu sisetüli Villu Reiljan ja Ingrid Rüütel?
"Hüppab Lõugas, valmis panna Songissepp!" ironiseeris Olav Osolin Facebookis pärast Tallinna linnavalitsuse transpordiametniku Vello Lõugase vahistamist pistise kahtluse tõttu. Ja tõesti - süüdistus esitati ka Lõugase semule Songissepale. Linnapea, muide, ei kommentaari... Miks? Kes siis veel seda tegema peaks? Mida teeb Jüri Pihl?

20 kommentaari:

Triin ütles ...

Peale seda, kui lubatud õppelaenude tagastamine ära lõpetati, ei usu mitte keegi, et nende tagantjärgi "kassasse" maksmiste puhul riik oma lubadusi peab. Alguses õeldakse, et raha ei võeta enne, kui palk on riigi keskmine, aga siis korraga selgub, et riigil rasked ajad käes ja maksavad kõik. Ei usu. Pensionide puhul vähemalt riik kompenseerib vahepealse külmutamise, aga tudengid tehti lihtsalt lolliks.
Ja miks küll kogu aeg räägitakse, et kõik tahtjad ikka peavad kõrgharidust ja veel mingit toetust ka saama. Ei pea. Ainult need saagu, kel midagi ülikoolist külge ka jääb. Nendele tuleb maksta stippi ja korralikult.
Veel parem - igal semestril tehtagu pingeread ja RE-REV kohad vaadatagu ümber, stipp vaadatagu ümber. Kõik hakkavad siis õppima.

Unknown ütles ...

Piima-leiva hüppeline hinnatõus. Kelmus. Karistusseadustiku § 206: "varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige etekujutuse loomise teel": lg2: "suures ulatuses"; lg4: "avalikkuse poole pöördudes" - "karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega".
Selline on kilkide-kruudade tegevuse kvalifitseering leiva-piima hinna suurhüppelise tõusu "põhjendamisel". Eestis ca 10 krooni maksvat "piima" EI OSTA piimatöösturid põllumajandusest ca 4.5 krooni liiter, vaid selle tegelik hind on ca poole väiksem. Seda põhjusel, et põllumajandusest kokku ostetud piim on ca 4.5-5% rasvasusega, aga 10 krooni maksab ca 2.5% piim, mis on pooleks tavalise veega. Ehk siis nö piimajook (võrdlus: mahl - mahlajook). Sama kelmushämamine ("tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine")toimus leiva hinna hüppelise hinnatõusu "põhjendamisel" vilja hinna tõusu kaudu.
Vaatame tõele näkku: kilkide-kruudade ja nende töötajatest, poliitikutest ja ajakirjanikest kannupoiste näol on tegemist lihtlabaste kelm-kurjategijatega, kelle tegelik koht on aastateks kinnimajas.

Kaido ütles ...

Tere.
Mõtekam oleks kõrgharidus muuta tasuliseks, sissevõetud õpilane kirjutaks alla laenulepingule, millega ta omandab hariduse, kuid inimene ei peaks tagasi maksma, kui ta on Eestis tööl ja maksab makse. Ehk, inimene peaks kaaluma, kas ta läheb õppima ja mida ta õpib.

Maarja ütles ...

Ma saan aru, et tegemist ei ole Rahvusringhäälinguga vaid äriettevttega, ent siiski on kummaline ka Kuku raadio eetris kuulata pesueht klatši stiilis - mulle keegi rääkis, et keegi ütles Riigikogu koridoris kellegile nii ja nii...
Oluline ei ole, kas nimetatud stseen ka tegelikult aset leidis või mitte, ent niiviisi esitatuna on seda ikka maru piinlik kuulata.
Vähem klatši ja rohkem konstruktiivsust palun!

Anonüümne ütles ...

Palju oenne suennipaeva puhul, Hannes Astok. (Kuku kuulaja)

Anonüümne ütles ...

Kõlas väide, et 2 krooni hinnatõusu tekitab kuus lisakulu 200 krooni. Kas tõesti joovad kõik 100 liitrit piima kuus, ehk 3,3 liitrit päevas? Ja isegi kui joovad, siis on nende perede muule toidule kuluv summa ka täna väga suur nii, et lisanduv 200 ei ole protsentuaalselt väga suur. Kas meedia ei puhu asjast elevanti?

Anonüümne ütles ...

Lugupeetud saates osaleja eksib, kui ütleb, et miljard tuli kõrgharidusse. Jah, tuli, aga see läheb ehitusse, riigi kaasfinantseerimine tõukefondide rahadele. Lukas rääkis vajadusest lisarahastusele, et tõsta õppejõudude tasusid, õppetoetusi jne. Ehk siis kvaliteediga tekivad meil pikemas perspektiivis probleemid. Väga hea et Lukasel oli julgust diskussioon alustada, loomulikult ei too see lisahääli aga minister ei saa ka haritud inimestele silma vaadata ja öelda et tasuta kõigile - ei ole olemas sellist asja. Pealkirjad ja kommentaarid ajkirjanduses koos teiste erakondade rünnakuga tapab kahjuks selle arutelu. Vananevas ühiskonnas, kus elektoraati huvitab üha enam pensioni tõus ja tervishoid, on väga keeruline riigieelarvest lisaraha haridusse saada. Ka hr. Astok ei pakkunud ju tõsiselt võetavat, paremat, lahendust. See ei ole tõsine jutt et see aasta miljard ja järgmine aasta järgmine ja kõik korras. Euroopa kontekstis on meie üliõpilaskoht ja kõrgharidus üleüldse kõige vähem finantseeritud

Anonüümne ütles ...

Ehk kas me piimahinna teemat arutades mitte ei raiska saates osalejate ja kuulajate väärtuslikku aega?

Anonüümne ütles ...

Oma loogika on Priidul kohvi jutus sees. Kuna kohvi ostetakse muu igapäevase kraami kõrval suhteliselt vähe, siis see mõni kroon kohvipakile peale maksta on köömes kõige muu kõrval!

Anonüümne ütles ...

Priit, oled sa proovinud Märt Otsa õpetada?

margus kiis ütles ...

Ülikoolid vajavad lisaraha, kuna nende pehmelt öeldes idiootsed buumiaegsed kinnisvaraarendused vajavad nüüd ülapidamiseks hiiglaslikke summasid. Eriti hädas on Tartu Ülikool, mille klaaspaleede elektriarved on ülisuured. Nende maksmiseks koondatakse õppejõude, loodetakse palju tasuta tööle jne. Näiteks doktorandid peavad lugema tudengitele semestrijagu loengut ja selle eest saavad vaid kaks astmepunkti.

Eva ütles ...

5-aastane laps, kes saate kuulamise kõrval mängib, imestab, miks küll need onud ei kuula üksteist, räägivad kõik räägivad koos ja üksteisest üle ning segavad vahele.

Anonüümne ütles ...

Eks me selle € tänu skeemitamisele saime! Aeg näitab palju meil inflatsioon järgmise aasta alguses on ja siis võibolla näeme ka kuidas Ansip või ta järglane poodides hindu kärpimas käib ... :-) sest € kriteeriumid vajavad täitmist.

Anonüümne ütles ...

Härrad!

Piima hind kujuneb ikka maailmaturul - Eesti oma piima hinda pole olemas!

Mihkel

Anonüümne ütles ...

See mis praegu toimub (hinnad tõusevad, palgad püsivad) on palju räägitud efektiivsuse parandamine ja seda on tegelikult tarvis majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks. Sama tulemuse oleks andnud raha devalveerimine kuid Eesti valis teise tee. see tee on paraku konarlikum ja puudutab inimesi ebaühtlasemalt.

Andres ütles ...

Aga H. Hanso artikli kommentaar, härrased?

Anonüümne ütles ...

Ja kuidas me ka ei vingerda, lõpuks peame nii hinnad kui ka palgad tõstma EU keskmisele tasemele.
Pole ju võimalik ettevõtjatel tõsta lõpmatult hindu, samas jätta palgad allapoole igasugust võrdlust lähiriikidega(Skandinaavia). Iga ettevõtja peab ju samas hoolitsema ka selle eest, et tema toodangule oleks ostuvõimelist tarbijat. Seega, betooni hinda võidakse praegu kasvõi taevasse tõsta, ma ei ole nii ehk naa võimeline hakkama ehitama, seega ei ole ka mul sellest hinnatõusust sooja ega külma.Sama kehtib ka teiste (eriti kultuuritoodete:(raamatud, ajalehed jne.)kohta.
Ja meenutame seda vana nõukaaegset ütlust, et ei ole võimalik paja ühes nurgas keeta rasvasemat(või lahjemat) suppi, kui ülejäänus.

reinpae ütles ...

Lihte matemaatika-tehe: 2010 miinus 1993. Palju saame? Nii et "Õnne 13"l ei alga mitte 13s hooaeg, nagu kekpäevatundlased üksmeelselt täna väitsid.

Anonüümne ütles ...

Üsna raske on seda saadet kuulata, sest saates osalaejad räägivad üksteisest üle, üksteisele sisse jne

Astok palub küll korduvalt luba oma lause ära lõpetada, samas aga segab koguaeg teistele vahele.

Üleüldse ... need Tartu mehed tunduvad mingit mölapidamatust põdevat.

Ihkaks üle hulga aja kuulata kolmikut Hõbemägi-Ruussaar-Luik näiteks.

Kui kolmandaks meheks on Meerits või Atonen kas siis on nauditav kuulata. Astok ja Kilk aga teevad saate kuulamise äärmiselt raskeks.

Eriti raskelt kuulatavad n viimased 3 saadet olnud.

Muide, ma pole ainus kes nii arvav. Võiks isegi nii öelda, et ma ei tea kedagi kes teks kedagi kes arvaks teistmoodi ...

Ikka veel kuulaja.

Lembit ütles ...

Korruptsioonist Tallinnas. Kas saates ollakse lihtsalt kartusest poliitiliselt korrektne või ei ole tõesti osalistel ettekujutust, kes seda rahakorjamist organiseerib ja kuhu see raha suundub?

Väike vihje: kas tõesti ei ole kellelgi pähe tulnud, et selline asi on kõrgemal tasemel organiseeritud ja jaotatud ning nööre tõmbab Eesti ilmselt üks kõige rikkamaid poliitikuid. Kas tõesti on teie arust tõenäoline, et mingid songissepad toimetavad ilma protsenti maksmata ja heakskiiduta?

Omaette küsimus on see, kuidas on kogu kaadervärk siiani aastaid pea avalikult toiminud ilma, et KAPO midagi pealiku enda vastu algatanud oleks? Kas on tegemist saamatuse, poliitiliste ringkondade omavahelise kokkuleppe/ turujaotuse või millegi muuga, jääb uurijate südametusnnistusele.