18 mai, 2009

Süüdimõistetud korruptant ei tohi valitsust nõustada!

Valitsus ei tohiks lubada, et kohtus pistiseasjas süüdi mõistetud Villu Reiljan nõustab Rahvaliidu juhtkonda. Rahvaliidu praegust juhti Karel Rüütlit on peetud Reiljani poolt kulisside tagant juhitavaks marionetiks, kelle hüüdnimeks on „Beebi-Rüütel“.
Kui Reformierakonna poolt läbirääkimiste kutse saanud Rahvaliidule saab seni sotsidele kuulunud keskkonnaministri ja siseministri portfell, siis nõustaks kohtus süüdi mõistetud Villu Reiljan endiselt Rahvaliidu juhtkonda.
Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt nõudis Villu Reiljan keskkonnaministrina Tallinnas Rävala puiestee 8 kinnisasja müügi ajal vandeadvokaat Silla vahendusel ASi Wipestrex Grupp esindajalt Pärnalt 1,5 miljonit krooni pistist.
Harju maakohus mõistis täna hommikul endise keskkonnaministri Villu Reiljani pistiseasjas süüdi ning karistas teda kahe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga.

6 kommentaari:

Olga ütles ...

Sotsidele ikka siiani kuulunud Rahandusministri, Siseministri ja Rahvastikuministri koht. Keskkonnaminister ikka Reformierakonnast ju.

Anonüümne ütles ...

Ajakirjanik võiks siiski vähem ropendada ja demagoogitsega. Peegel vibutaks siin küll näppu! Praegu pole siiski kellegi süü tõendatud. Samuti pole keegi ennast süüdi tunnistanud. Kui lehetsura ei suuda ennast parteipoliitikast distantseerida, oleks tunduvalt ausam avaldus sobivasse erakonda astumiseks sisse anda.

Anonüümne ütles ...

Minu tagasihoidlik arvamus on see, et villul on ju ba aastaid otsatte kirjutatud "SÜÜDI". Kui villul on võimalus asja edasi kaevata, siis minu kui talupoja silmis ei see teda täna süütuks.

--
ants

Anonüümne ütles ...

Hõbemägi, mis sind vaevab, et Rahvaliit sul kogu aeg hambus on?

Soovitan sulle Kivisildniku moodi positiivset programmi. Muidu veel Jürgen pakub stardikat :)

Anonüümne ütles ...

Harju maakohus mõistis süüdi = on süüdi ja päti koht on vangimajas !

Anonüümne ütles ...

Püüaks viia jutu sujuvalt mujale ehk kuidas säästa 6 MILJARDIT aastas:

Eestis on 39 milj m2 elamispinda küttevajadusega 150-250 kWh/m2/a
Madala energiavajadusega hoones oleks soojuskulu 30-70 kWh/m2/a, passiivmajas 15 kWh/m2/a, seega oleks võimalik kokku hoida ca 120 kWh//m2/a, mis maksab ca 1,3 EEK/kWh, seega ca 156 EEK/m2/a ehk terve Eesti kohta umbes 6 MILJARDIT EEK säästu AASTAS eeldades kogu elamispinna täielikku renoveerimist madala energiavajaduse tasemele 30-40 kWh//m2/a
Täiendava investeeringu vajadust on hinnatud vahemikku 0-10% ehitushinnast. Kui võtta keskmiseks ehitushinnaks 15.000 EEK/m2 ja keskmiseks täiendavaks kuluks 5%, siis oleks vaja täiendavalt investeerida ca 750 EEK/m2
Investeeringu lihtne tasuvus oleks 750/150=5 aastat arvestamata intressikulu ja energia võimalikku kallinemist.
Täiendav mõju on Eesti energiasõltumatuse oluline suurenemine, imporditavate kütuste mahu vähenemine, elektrienergia tarbe vähenemine, ehitussektori ekspordivõime suurenemine jne

/refereering Kaido Väljaots`a www.heival.ee
ettekandest/