Parteide rahastamine tuleb lõpetada!

Sõltumatu kandidaat europarlamendi valimistel Indrek Tarand tegi oma ettepanekud 1. mail toimuvale mõttetalgule Minu Eesti.

Tarandi ettepanekud on järgnevad:

1. Lõpetagem parteide rahastamine riigieelarvest! Kui parteid olid tillukesed ja nõrgad, oli see ehk põhjendatud. Nüüd, kus parteid domineerivad kõikide avalike finantside üle, pole see toetus enam vajalik. On säästuajal õigupoolest häbiväärnegi.
2. Lõpetagem ka parteide õigus vastu võtta annetusi kõrvalseisjatelt. Sest ettevõtja, eraisik või slovaki ärimees, kes väidab, et ta toetab maailmavaadet, valetab. Ta ei saa seda osta, kuna parteidel kas puudub maailmavaade või on see väga puudulik!
Kes soovib vastupidist väita, võib mind selles küsimuses avalikule debatile kutsuda. Iga mitteparteiline isik, kes toetab rahaliselt parteid, ostab tegelikult meelehead ja hilisemat vastuteenet. See on aga korruptsiooni keskne telg Eestis.
3. Las parteid rahastavad tema enda liikmed! Liikmemaksudest ja vabatahtlikest
annetustest. Nii on ausam ja selgem ning liikmetel tekib reaalne huvi juhtimise
efektiivsuse vastu. Praegu on liikmed sõltuvuses juhtide „tarkusest“ tulenevatest
riiklikest rahavoogudest.

Valitsus ei tea, kus paiknevad riigiasutused!

Siseministeeriumi blanketil, kuid millegipärast regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri poolt allkirjastatud dokumendiga nõutakse riigiasutustelt andmeid „riigi teenuseid osutavate asutuste, nende teeninduspunktide, osakondade jm geograafilisest paiknemisest ja koosseisust".

Kiri selgitab, et „olemasolevad andmed kahjuks ei võimalda riigiasutuste töökohtade paiknemise regionaalpoliitilisi analüüse, kuna neis ei kajastu töökohtade füüsiline paiknemine".

Kiri on koostatud ülimalt kantseliitlikus keelepruugis, millest arusaamine nõuab pingutust:
"Siseministeerium alustas 2008. aastal Rahandusministeeriumi poolt Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kogutavate asutuste kaardistamisega, et luua terviklik ülevaade riigi teenuseid osutavate asutuste, nende teeninduspunktide, osakondade jm geograafilisest paiknemisest ja koosseisust. Kaardistamise tulemusel peab tekkima võimalus analüüsida asutuste paiknemist, nende poolt pakutavate teenuste kättesaadavust. Olemasolevad andmed kahjuks ei võimalda riigiasutuste töökohtade paiknemise regionaalpoliitilisi analüüse, kuna neis ei kajastu töökohtade füüsiline paiknemine. Seoses nimetatud tööga palume Teilt täpsustavat informatsiooni Teie asutuse haldusalasse kuuluvate riigiasutuste, nende allasutuste ja struktuuriüksuste kohta."
Majanduskriisi ajal on tõepoolest valitsusel viimane aeg riigiasutuste paiknemine ja koosseis lõpuks selgeks teha. Millegipärast ei usalda küsijad e-riigi dokumentatsiooni, vaid tahavad infot käsitsi töödelda.
Siseministeerium kavatseb koostöös Rahandusministeeriumiga hakata andmeid igal aastal uuendama, justnagu jookseksid asutused laiali nagu tarakanid, kui parafraseerida raamatut "12 tooli".

Saladus lahendatud: miks Karoli Hindriks europarlamenti kandideerib?

Noorukese Karoli Hindriksi kandideerimine europarlamenti IRLi nimekirja kolmanda numbrina oli ootamatu. Neiul pole varuks mitte mingit poliitilist kapitali, kui blonde juukseid ja väljanägemist selleks mitte lugeda. Miks siis IRL Karoli nii tähtsale kohale paigutas?
Vastus on siin: europarlament on tehinud MTVga tehingu, et selle kaudu europarlamendi valimisi propageerida. Selle taga on omakorda hirm, et europarlamendi valimised on nii igavad ja tüütud, et Euroopa noored sellest üldse midagi ei tea, rääkimata seal osalemisest.
MTV korraldab 30. aprillil üle-euroopalise ürituse "Euroopa, kas sa kuuled mind?", kus eri maade noori kutsutakse tänavatele tulema ja seda lauset kõva häälega hüüdma.
On ju arusaadav, et just MTV Eesti endine juht Karoli on Eesti MTV vaatajate jaoks üks tuntumaid tegelasi. Tegu on nutika tehinguga, mis oli võimalik sõlmida selle tõttu, et Karoli teadis ilmselt sellisest koostööst MTV töötajana juba palju varem. Nii oli aega teda saadikukandidaadiks üles seada.

Miks Ansip tunneb huvi ärimeeste naiste rindade vastu?

Stuudios arutlevad Hans H Luik, Rein Kilk ja Priit Hõbemägi


Iga pidu saab otsa! Peatati maksed II pensionisambasse - mõtlemise koht ligi 600 000 inimesele, mis saab edasi. Kas unistus mõnusast põhjamaise pensionäri elust, nagu me seda telereklaamides veel mõne aasta eest nägime on nüüd hajunud? Riik võtab kasutusele viimased reservid ja peab kõvasti laenu võtma. Mis saab edasi?
Kaitsepolitsei aastaraamat on üks populaarsemaid teoseid igal aastal - mis seal seekord uudist? Keskerakond pakub vahetust - kellele ja mille vastu?
Miks nii palju kisa ja kära Euroopa Parlamendi valimiste ümber. Keda see huvitab ja milleks seda üldse vaja on?
Disko ja tuumasõda ehk pehme jõu kasutamine nõukogude ajal ja tänapäeval. Kuidas Venemaa peab strateegilist sõda ja mida see tähendab. Ja palju muud huvitavat!

Järelkaja saatele:
Kilk: ega ma ei ole mingi tegija
Tänases Kuku raadio saates "Keskpäevatund" kommenteerisid Hans H. Luik, Priit Hõbemägi ja Rein Kilk peaminister Ansipi sel nädalal esitatud retoorilist küsimust, kas tegija on see ärimees, kellel on suuremad silikoonrinnad.
Miks peaminister ütleb, et Kilk peab oma panust suurendama ja mis materjalist on Kilgi naise rinnad, uuris Luik oma saatekaaslaselt.
Esimesel hetkel jäi muidu nii jutukas ärimees sõnatuks ning tunnistas siis, et ega ta ei olegi mingi tegija. "Aga nii miljard krooni maksude näol olen oma tegevusega riigile andnud küll. No muidugi, mis see miljard krooni tänapäeval ära ei ole, kulub siia-sinna," tõdes Kilk.
Teisipäeval käis peaminister Andrus Ansip Krimelte tehast uudistamas ning küsis seal muu jutu seas, kes on Eesti tegijad. "Kui inimesed loevad vaid Kroonikat või vaatavad mingisuguseid telekanaleid, siis kes nende arvates Eestis tegijad on? Nende arvates on tegija Sõõrumaa, Kruuda, kes annab Pingile Porche ja Kilk. Üldiselt on tegija see vend, kelle abikaasal on silikoonrinnad ja kes end üle nädala Kroonika veergudel eksponeerib," ütles Ansip.
Ansip märkis ka, et Kilgi sõnavõttude rohkus pole korrelatsioonis tema äride panusega.

PS Hiljem peaminister vabandas nii Sõõrumaa kui Kruuda ees oma sõnade pärast.

Saate laul:
Vaiko Eplik ja Eliit 1: "Iga pidu saab kord otsa"

Räägime! Priit Hõbemägi, Ainar Ruusaar, Heldur Meerits

Pilve-alusel laupäeval arutame ikka teise pensionisamba teemade üle - kas peatada sissemaksed või mitte, kuidas jõuda kokkuleppele, miks asjad ei edene, kes lõppude lõpuks vastutab?
Kas töötukassa sissemakseid tõstatakse ja mis tagajärjed sel on? Iga natukese aja pärast tahetakse maksumaksja palgast mingit protsenti saada!
Kas sotsid hakkavad oma jõudu näitama ja miks sinna kogunevad jõuametnikud? Kas maksude tõstmine on reaalsus või fantaasia ja mida see maksumaksjale tähendab?
Riiigametnikele koidab seadustes mitu muudatust - lausluba firmade juhtimiseks ei tule. Äriühingute juhtide tasud lähevad korrastamisele.
Kuidas saada fondihalduritelt head teenust ja kuhu kadus Ansipi pensionisamba 6%.
Kas midagi head ka on? Korterite hjinnad ikka langevad, madal euribor langetab liisingu ja laenude tagasimakseid.
Kindlasti ka palju muud, ootame teie kommentaare!

Täna stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruusaar ja Heldur Meerits

Kevadenädala teemad: venekeelsetel viinatootjatel on vesi ahjus ja võlad kaelas; mis saab teisest pensionisambast - äkki on mõni parem lahendus sissemaksete lõpetamise asemel kärpekulude katteks; Läti koondab kolmandiku riigitöötajatest, Eestis möödunud aastal ametnike palgad muudkui tõusid, Ilves hoiatas valitsust päevapoliitilise populismi eest; Tallinna ja riigivõimu vastasseis jätkub - õiguskantsler tunnistas linnaosade kaotamise plaani põhiseaduse vastaseks. Ja kindlasti palju muudn ajakohast ja huvitavat!