Teemadeks uus töölepinguseadus, elektrisokid mässajatele, uus eesti film Moskva stuudiost jpm. Ootame teie kommentaare ja ettepanekuid!
14 kommentaari:
Anonüümne
ütles ...
Jah, töölepinguseadus vajab muudatust, kuid ... kui soovitakse tööjõuturgu paindlikumaks muuta, siis on kaks valikut - kas kulud maksab riik või töövõtja. Kui Põhjamaades liigutakse tööjõuturu paindlikumaks muutmisest, siis tõdetakse, et see on kallis, maksab palju ning kulud maksab riik. Punkt.
Taanis on tõesti tööjõust vabanemine lihtne, kuid kohe suunatakse töötaja ümberõppele, talle võimaldatakse tasuta transport riigi sees, et ta saaks ringi sõita ning tööd otsida, töövestlustel käia, talle võimaldatakse üsna pika aja jooksul ka korralik sissetulek nädalate kaupa (rohkem kui 5000 EEK nädalas) jne. Mida aga sellest Eestis räägitakse? Mitte sõnagi. Ja selles ongi kogu probleem. Eestit ei saa Taaniga võrrelda, sest Eestis loodetakse, et kogu tööjõuturu paindlikumaks muutumisega seotud kulud maksab töövõtja.
Hr. Kilk, Teil on palju firmasid, milline on nendes uute töötajate (spetsialistide, keskastme juhtide) töölevõtmise aeg? Alates otsusest uus töötaja otsida, kuulutused välja panna, konkursi kaks-kolm ringi, töölepingu tingimuste üle kokkuleppimine jne... Kas tõesti väidate, et see käib ühe kuuga? Praktika näitab tavaliselt ikkagi paar kolm kuud.
Kas nõrgema kaitsmine on mõttetu (või kuidas iganes te näiteks Nestori ja Taliga juttu käsitlete)? Või tahate väita, et töövõtja ei ole töösuhtes nõrgem pool? Eesti riigile kasulik ja nii edasi, kuid kui eesti riigi inimesed on sisuliselt orjadeks muudetud (ja seda see uus seadus taotleb), siis on see küll väga julmalt, et mitte öelda - kallilt saavutatud kasulikkus. Tuletaks meelde kasvõi seda punkti, et "töölepingu olulisel rikkumisel" võib kiiresti ja vahvalt lahti lasta ka alla kolmeaastast last kasvatava inimese. Ei usu, et olete nii naiivsed, et arvaksite, et "töölepingu olulist rikkumist" võib soovi korral leida igalt poolt ja ERITI väikelapse vanema puhul. Arvan, et teie poolt nii toredaks nimetatud seaduse vastuvõtmisel saab kohe rõõmsalt lahti ka iibe tõusust, sest kes julgeb saada rohkem lapsi nii ebakindlas olukorras? Pole vaja rääkida udujuttu sellest, kui lihtne on uut töökohta leida. Et korralikult tööd teha, peab olema kogemus. Ei ole mõtet ühest kohast teise hüplemisel. Ja muide, juhul kui teile see uudisena tuleb: tööinimene üldiselt elab üsna palgapäevast palgapäevani, arvestades, kui palju on tõusnud kõik hinnad ja maksud. Lihtsalt üritatakse hakkama saada. Kui üks palgapäev vahele jääb või palk väiksemaks muutub - ja seda ju juhtub, kui oled osutunud koondatuks ja pead uut töökohta otsima, seal katseajal olema jne jne - siis elukvaliteet jällegi langeb. Ja seegi teeb liiga lastele. Kas sellist hinda on vaja "Eesti hüvanguks"?
asi on arusaadavalt üldisemas põhimõttes, aga prussakovlaste näide mõttevabaduse piiramisest ei ole selles mõttes võib-olla kõige õnnestunum, et nende puhul on tegemist sama emotsionaalsete kaasa-jooksikutega kui hansu hüüatus "ära george mine sinna tapma oma sõja-hulludega", kelle jaoks käimatõmbavaks jõuks ei ole kindlasti mingi reaalne teadmine asjade seisust või iseseivad arukad tealikud seisukohad, vaid pigem see kui telekas kanepiuimas kogemata CNN-i peale juhtub sattuma kus jooksevad ringi püssidega mehed laigulistes mundrites ja see kõik tundub ühele ausale hipile loomulikult kole õudne.
No Kilk on ikka kõva sadamaomanik küll kui ei tee vahet tonnil ja TEU-l. Läbi Muuga sadama plaanitakse 1 miljon TEU-d, see on ikka palju rohkem kui miljon tonni. http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=ee615b5e-2319-4168-ac59-4d26efa04de7&open=sec
Oleks hea rohkem opereerida arvudega, see on meie meedias suht nõrk teema - kui mingid arvud esitatakse, siis tihti on need eksitavad. If you dont count(measure), it doesnt count! Kuna välismaal töötavate inimeste arv on tööjõu kasutamise kohalt oluline teada, siis ehk tooksite mõnes järgmises saates Balti riikide võrdlusandmed.Pls.
Oleks hea rohkem opereerida arvudega, see on meie meedias suht nõrk teema - kui mingid arvud esitatakse, siis tihti on need eksitavad. If you dont count(measure), it doesnt count! Kuna välismaal töötavate inimeste arv on tööjõu kasutamise kohalt oluline teada, siis ehk tooksite mõnes järgmises saates Balti riikide võrdlusandmed.Pls.
Kilki peaks enne ravima kui ta järgmisesse saatesse lasta. Tõmbasin ka saate alla, asi on tõesti halb. Kas tema sõbrad ei võiks sekkuda, et teda arstile saata.
14 kommentaari:
Jah, töölepinguseadus vajab muudatust, kuid ... kui soovitakse tööjõuturgu paindlikumaks muuta, siis on kaks valikut - kas kulud maksab riik või töövõtja. Kui Põhjamaades liigutakse tööjõuturu paindlikumaks muutmisest, siis tõdetakse, et see on kallis, maksab palju ning kulud maksab riik. Punkt.
Taanis on tõesti tööjõust vabanemine lihtne, kuid kohe suunatakse töötaja ümberõppele, talle võimaldatakse tasuta transport riigi sees, et ta saaks ringi sõita ning tööd otsida, töövestlustel käia, talle võimaldatakse üsna pika aja jooksul ka korralik sissetulek nädalate kaupa (rohkem kui 5000 EEK nädalas) jne. Mida aga sellest Eestis räägitakse? Mitte sõnagi. Ja selles ongi kogu probleem. Eestit ei saa Taaniga võrrelda, sest Eestis loodetakse, et kogu tööjõuturu paindlikumaks muutumisega seotud kulud maksab töövõtja.
4 kuud ei ole vaja puhata, kuid kui inimene on olnud 25 aastat bussijuht ning ta vajab ümberõpet, siis see võib kesta 3-4 kuud.
1. Eristada tuleb kahet asja: seaduse sisu ja seaduse koostamise, tutvustamise viis.
Esimene pool on hinnangute küsimus, aga teises osas läks sotsministeerium rappa.
Hr. Kilk, Teil on palju firmasid, milline on nendes uute töötajate (spetsialistide, keskastme juhtide) töölevõtmise aeg? Alates otsusest uus töötaja otsida, kuulutused välja panna, konkursi kaks-kolm ringi, töölepingu tingimuste üle kokkuleppimine jne... Kas tõesti väidate, et see käib ühe kuuga? Praktika näitab tavaliselt ikkagi paar kolm kuud.
Heaoluühiskond ongi 60. aastatest pärit ning kuuekümnendate saavutuste lammutamine tähendab taganemist kogu Lauva revolutsiooni ideestikust.
Kas nõrgema kaitsmine on mõttetu (või kuidas iganes te näiteks Nestori ja Taliga juttu käsitlete)? Või tahate väita, et töövõtja ei ole töösuhtes nõrgem pool? Eesti riigile kasulik ja nii edasi, kuid kui eesti riigi inimesed on sisuliselt orjadeks muudetud (ja seda see uus seadus taotleb), siis on see küll väga julmalt, et mitte öelda - kallilt saavutatud kasulikkus. Tuletaks meelde kasvõi seda punkti, et "töölepingu olulisel rikkumisel" võib kiiresti ja vahvalt lahti lasta ka alla kolmeaastast last kasvatava inimese. Ei usu, et olete nii naiivsed, et arvaksite, et "töölepingu olulist rikkumist" võib soovi korral leida igalt poolt ja ERITI väikelapse vanema puhul. Arvan, et teie poolt nii toredaks nimetatud seaduse vastuvõtmisel saab kohe rõõmsalt lahti ka iibe tõusust, sest kes julgeb saada rohkem lapsi nii ebakindlas olukorras? Pole vaja rääkida udujuttu sellest, kui lihtne on uut töökohta leida. Et korralikult tööd teha, peab olema kogemus. Ei ole mõtet ühest kohast teise hüplemisel. Ja muide, juhul kui teile see uudisena tuleb: tööinimene üldiselt elab üsna palgapäevast palgapäevani, arvestades, kui palju on tõusnud kõik hinnad ja maksud. Lihtsalt üritatakse hakkama saada. Kui üks palgapäev vahele jääb või palk väiksemaks muutub - ja seda ju juhtub, kui oled osutunud koondatuks ja pead uut töökohta otsima, seal katseajal olema jne jne - siis elukvaliteet jällegi langeb. Ja seegi teeb liiga lastele. Kas sellist hinda on vaja "Eesti hüvanguks"?
asi on arusaadavalt üldisemas põhimõttes, aga prussakovlaste näide mõttevabaduse piiramisest ei ole selles mõttes võib-olla kõige õnnestunum, et nende puhul on tegemist sama emotsionaalsete kaasa-jooksikutega kui hansu hüüatus "ära george mine sinna tapma oma sõja-hulludega", kelle jaoks käimatõmbavaks jõuks ei ole kindlasti mingi reaalne teadmine asjade seisust või iseseivad arukad tealikud seisukohad, vaid pigem see kui telekas kanepiuimas kogemata CNN-i peale juhtub sattuma kus jooksevad ringi püssidega mehed laigulistes mundrites ja see kõik tundub ühele ausale hipile loomulikult kole õudne.
No Kilk on ikka kõva sadamaomanik küll kui ei tee vahet tonnil ja TEU-l.
Läbi Muuga sadama plaanitakse 1 miljon TEU-d, see on ikka palju rohkem kui miljon tonni.
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=ee615b5e-2319-4168-ac59-4d26efa04de7&open=sec
Kuna isegi saatejuht ei suuda peatada Reinu sõnadevoolu teen ettepaneku nimetada see saade "kilgitunniks"!
Seekord olid liiga valusad kommentaarid, saatejuhid ei julgenud ühelegi vastata!
Oleks hea rohkem opereerida arvudega, see on meie meedias suht nõrk teema - kui mingid arvud esitatakse, siis tihti on need eksitavad. If you dont count(measure), it doesnt count! Kuna välismaal töötavate inimeste arv on tööjõu kasutamise kohalt oluline teada, siis ehk tooksite mõnes järgmises saates Balti riikide võrdlusandmed.Pls.
Oleks hea rohkem opereerida arvudega, see on meie meedias suht nõrk teema - kui mingid arvud esitatakse, siis tihti on need eksitavad. If you dont count(measure), it doesnt count! Kuna välismaal töötavate inimeste arv on tööjõu kasutamise kohalt oluline teada, siis ehk tooksite mõnes järgmises saates Balti riikide võrdlusandmed.Pls.
Tõmbasin netist, kuulasin, piinlik ja kahju oli, eriti Kilgist. Kurb.
Kilki peaks enne ravima kui ta järgmisesse saatesse lasta. Tõmbasin ka saate alla, asi on tõesti halb. Kas tema sõbrad ei võiks sekkuda, et teda arstile saata.
Postita kommentaar