24 november, 2007

Sedapuhku Hõbemägi, Strandberg, Astok

Seoses eemalviibimisega kodumaast pole stuudios seekord ei Hans H. Luike ega Rein Kilki. Oma panuse aktuaalsete asjade arutamisse annavad Tallinnas Priit Hõbemägi, Tartus aga Marek Strandberg ja Hannes Astok.
Teemadeks - Vabadussamba variandid, piirivalvekordonite oksjon, MTÜde rahastamine, poliitreklaami keelamine jpm. Ootame teie kommentaare ja arvamusi!

18 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Rootsi Veeteedeamet väidab, et Tallinki Fantaasia on kõige halvemas olukorras olev laev, mida nad näinud on. Eesti Veeteedeamet ütleb, et pole hullu, käib kah.

Küsimused laiale ringile -

Kas Eesti Veeteedeamet on ebapädev, lohakas või korrumpeerunud?

Või kehtivad Eestis ja Rootsis lihtsalt laevadele erinevad ohutusnõuded?

Anonüümne ütles ...

Kas keegi on uurinud, ega noormeeste sõjaväest kõrvalehoidmine või olla seotud aprillikuiste rahutustega? Mis rahvusest on need noormehed?

Anonüümne ütles ...

Soomes m�ratakse ajateenistusest k�rvalehoidmise eest karistuseks pooleteise aastane reaalne vangistus. Eestis vaid rahatrahv.

Soomes l�bib ajateenistuse 83% meestest, Eestis aga vaid 30%.

Anonüümne ütles ...

Sageli on probleem selles, et KRA tahab teenistusse tüüpe, kes ei taha minna, kuid on palju poisse, kes tahaks, kuid neid ei kutsuta. Pidin isegi pool aastat RKOs jutustama, et võetaks.

Laenude kohta:
Ajateenistuse ajal peatub õppelaenu tagasimaksmine, kuid muude laenud ja liisingute tagasimaksmine ja intressi tasumine ei peatu. Laenu (näiteks tarbimis- või eluasemelaenu) ja liisingu maksmine jääb laenuvõtja kohustuseks.

Anonüümne ütles ...

Eluasemelaenud jms põhjendused ajateenistusest eemalhoidmiseks on üldjuhul meestel, kel elu juba säätud. Lihtsa(i)m on täita oma põhiseaduslik kohustus kohe peale keskkooli ja enne ülikooli, peret, karjääri. Pole erilisi kohustusi ning kaaskontingendiga ka lihtsam suhestuda. Pole just lihtne olla koos keskkoolipingist tulnud poistega, kui ise pealt 25, naine helistab pidevalt, endal peas muremõtted, seljas laen jne jne. Teine klassikaline seltskond on ülikooli läinud, kes kipuvad väitma, et lähen käin vahepeal ajateenistuses ära. Ometi jääb neist mulje, kui ajateenistuse hiilivatest (alateadlikest?) edasilükkajatest. Loo moraal: ajateenistuses tuleb käia ära võimalikult vara! Hiljem vingudes võib vist vaid ennast süüdistada...

Lugupidamisega
Ajateenistuses Käinud

Vali Dool ütles ...

Tehnilist haridust saab anda neile, kel korrutustabel peas. Eesti matemaatika ja füüsika haridus põhi- ja keskkoolis kihutab kuristikku lüües aina läbikukkumisrekordeid eksamitel.

Anonüümne ütles ...

Meenutagem, et Iirimaal töötavat (vab, et täpseid numbreid ei otsi) ca 300.000 poolakat, veel mingi 200.000 ida-eurooplast (leedulasi ka väga suur osa), eks seegi ole põhjus suurfirmade sisenemiseks - pole võõraviha ja pole piiranguid tööjõu sissevoolule. Seega, mehed, asi pole tepz mitte ainult insenerihariduses!

Anonüümne ütles ...

Galojani on teinud teisedki, meenutage Reiljani ja MTÜ Hoia Eesti Merd. See oli ikka paras rahalaev, mitte enam mittetulundusühing.

Anonüümne ütles ...

Härrased,
olen sellega nõus, et sotsiaalteadustega pole kõik korras ja seal tehakse vigu ning pakutakse välja järeldusi, mis on valed.

Ometi, kritiseerides seda, räägite sotsiaalteadustest ja statistilisest analüüsist, siis oleks tore, et te teaksite vähemalt selle põhitõdesid. See, kuidas te nendest asjadest räägite näitab, et te seda ei tea. Kahjuks.

Näiteks - küsitletute arvu puhul (et peaks 100% küsitlema) kasutatakse mõistet küsitlusviga, mis näitab kui täpselt te olete tulemuse saanud. Eeldusel muidugi, et valim oli korrektne. Näiteks 1200 küsitletut küsitluse täpsuseks annab +/-3%.

Jne. Tutvuge teooriaga ja siis saate esitada korralikke küsimusi sotsiaalteadlastele.

Marekile. Milgrami katse tulemus on 64%, mitte 90% inimesi kes läksid skaala lõpuni. Ka Sina peaksid korrektsem olema.

Anonüümne ütles ...

"Kas Eesti Veeteedeamet on ebapädev, lohakas või korrumpeerunud?"

Eesti on sovetiriik. Siin lastakse merele ka selline laev, millel auk põhjas.

Anonüümne ütles ...

Tehnilise hariduse arendamine peaks olema tõesti riiklik prioriteet. Sellest sõltub kogu riigi heaolu. Kui väärtusi juurde ei looda, ei saa ka elu paremaks minna. Ega ostmine-müümine uut väärtust juurde ei loo. Hea, et saatejuhid sellest räärivad.

Anonüümne ütles ...

Oeh. Kuulan kordussaadet. See nn. uuringu jutt, kuidas eestlased on sallimatud. See on ikka hirmus totter üldistus. Peamiselt näen kallet põhirahvuse ja sissetulnute vahel. Kui soomes küsida, et kas nad tahaksid eesti ülemuse all töötada, siis selgelt vastus on eitav. Oma kodus ikka eelistad töötada jmt tgevusi teha tuttavas ümbruses. Ja sissetulnu jub on ammu leppinud, et neid kohalikke on veidralt palju, et nende olemasolu on reelasus. AGA mina ei arva, et soomlased seepärast oleksid sallimatud eestlaste vastu. See oleks küll "taevast kukkunud" järeldus. Nii et peale õige mõõtmise on tähtis ka üldiselt vaadata, et mõõtmine ise vastaks uurimusküsimusele. Ise pole veel seda min.lehekülge vaadanud, aga sellest jutust küll tunne, et uuring lonkab kõigi võimalike jalgadega.
P.S. Pean siiski märkima, et saade ilma Kilgita on tunduvalt ühtlasem ja sisukam, ilma veidrate haakide anekdootide maailma ja ilma jutule vahelegamisteta...

Anonüümne ütles ...

Mhmh, saade on ilma Kilgita ühtlasem, sest teised ajavad kõik sõbralikult nadinunnadi juttu ilma faktidele ja numbritele liigset tähelepanu pööramata. Poliitklounid nagu Hannesed ja Marek ei ole huvitatud faktide keeles rääkimisest vaid eelistavad poliitikutele omast ebamäärasust.

Kui nüüd kilgisugune praktik sellisesse kisselli visata, tekivad mõistagi vastuolud (ja -karjumised).

Anonüümne ütles ...

Kuigi saade läbi, ajakirjanduses kuumalt ülevõetud teema see kõrgkoolide omavaheline kisklemine. Tahan sekundeerida Astokile, et Eesti kõrgharidus on tegelikult nõrk (ainult keegi pole tihanud "kunigas on paljas" hüüda). Veel hullem - omavahelise kemplemisega lõigatakse isegi arenguvõimalused ära.
Vaadake näiteks ülikoolide mitmeid edetabeleid (need on edetabelid, kus "kui sind pole seal, siis sind pole olemaski" nii välimsaa tudengite kui rahastajate silmis):
http://en.wikipedia.org/wiki/College_and_university_rankin gs
Näiteks ühes suuremas (400 kohta) nimekirjas Times Higher Education Ranking'us on sees kõik Soome Ülikoolid (Helsingi tugeval 100 kohal!!!). Ja Soomes arutatakse Jyväslylä ja Kuopio Ülikoolide ühendamist, et rankingus tõusta 267 kohalt 200 hulka. See tähendab rohkem tudengeid, rohkem rahastatust, väikses kohas on see suur raha sissevool. Mida Eesti on teinud oma rankingute hindamiseks ja edendamiseks? (kas pole julgenud omi andmeid isegi saata?) Aga ilma järjestuseta on see 400-aastane ajalugu vaid ajaloolise- ja miljööväärtusega.
http://www.topuniversities.com/worlduniversityra nkings/results/2007/overall_rankings/top_400_universities/
Muidex - ida-euroopast sees Varssavi Ülikool ja Vene ülikoolid (Moskva Lomonossovi-nimeline ja St.Pererburi Ülikool).
Nii et probleem tegelikult täiesti olemas! Kui see on paigast ära, siis oma nokiat (või kõrgtehnoloogilist riiki) võibki otsima jääda.

Anonüümne ütles ...

Ajalugu kordub, paraku, nii kordub ka 1940 ning need 'süstla otsast' hakkavad jälle vaguneid ette ajama...
Jõudu sisukaks saateks,
Tarmo

Anonüümne ütles ...

1. detsember - kes on tänases saates!???? Ae, kas keegi oskab öelda. Keegi Eiki ja kas teine on Hõbemägi?

Priit Hõbemägi ütles ...

Hõbemägi, Jürgen Ligi, Eiki Nestor on stuudios

Anonüümne ütles ...

Seoses esimese teemaga tahaks meenutada mõne aasta tagust kooliõpilaste seas tehtud küsitlust narkootikumide tarbimise kohta. Mille tulemusena vähemalt Tartus selgus, et kõige rohkem on sellega kokku puutunud just eliitkoolide õpilased, tõesti ilmselt mitte süstla kaudu esialgu.